Rakvere linnapea Mihkel Juhkami vastab lehelugejate küsimustele

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkel Juhkami.
Mihkel Juhkami. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Rakvere linnapea Mihkel Juhkami vastab küsimustele, mis on esitatud Virumaa Teataja lugejate poolt.

Paljud Lääne-Virumaa koolid on olukorras, kus nad peavad lähiajal õpilaste vähesuse tõttu sulgema gümnaasiumiosa ja jätkama põhikoolina. Millal Rakvere linn otsustab oma koolivõrku korrastada ehk millal luuakse Rakveresse riigigümnaasium? Kelle või mille taga otsus viibib?

Rakvere linn on oma lasteaia- ja koolivõrku aktiivselt korrastanud pea kogu uuema iseseisvusaja. Viimastel aastatel on näiteks liidetud Rakvere vene gümnaasium ja Rakvere linna algkool Rakvere gümnaasiumiga. Mõlemad liitmised on olnud väga keerulised ja emotsionaalselt rasked. Kuid seda on tehtud just selle nimel, et suuta laste arvu vähenemise tingimustes meie koole majandada ja seeläbi õpilastele piisavalt valikuvõimalusi tagada.

Arvan, et mõlemad Rakvere munitsipaalgümnaasiumid on väga toredad ja traditsioonidega koolid ning võimelised edukalt jätkama ka munitsipaalgümnaasiumidena.

Lihtsustatud mudel, mille kohaselt peaksime sulgema Rakvere reaalgümnaasiumi ja kujundama selle ümber põhikooliks, et jätkata gümnaasiumihariduse andmist vaid Rakvere gümnaasiumi Vabaduse tänava kompleksis, ei vasta minu arvates nendele ootustele, mis meie inimestel on seoses siinsete koolidega.

Erinevalt enamikust teistest maakonnakeskustest, kus riigigümnaasiumi teemaga aktiivselt tegeletakse, on linn meie koolimajad ise üsna heal tasemel renoveerinud ning meie põhiküsimuseks ei ole suurte investeeringusummade välja kauplemine.

On ka selge, et erinevalt 25 000 – 30 000 elanikuga maakondadest on Lääne-Virumaa enam kui kaks korda suurem. Siia võiks ja peaks jääma haridustempleid siiski rohkem kui vaid üks – see müütiline riigigümnaasium.

Kas olete püstitanud eraelus või linnapeana mingi eesmärgi, kas olete selle täitnud ja pärast olnud õnnelik, et see saavutatud sai ja kõik hästi läks? Ja kas teil on keegi inimene, kes teid inspireerib?

Ilmselt on suurema osa inimeste olulisimaks eraeluliseks eesmärgiks laste kasvatamisega seonduv. Nende toetamine ja arendamine. Neile võimaluste andmine ja nende innustamine. Kasvatamine ja vahel ka korrale kutsumine. Kui nad seeläbi tublideks ilmakodanikeks saavad, ongi hästi läinud. Nii mu tütar kui poeg on oma teeotsa leidnud ja tundub, et saavad hakkama.

Linna juhtimine on natuke teistmoodi teema. See ei saa toimuda üksnes mõne inimese kokkuleppel ja soovide alusel, vaid üha uute ja uute vajaduste tajumise ning nende lahendamise võimaluste otsimise ja realiseerimise kaudu. Vahel teed sa seda, mida ka ise esmatähtsaks pead, aga küllalt tihti ei pruugi sinu enda eelistused kaasotsustajate omadega kokku langeda. Ellu tuleb nad ikkagi viia ja seda võimalikult paremal moel. Kõlab ehk veidralt, ent ka selliselt sulle ülesandeks sattunud tegemised võivad realiseerumisel pakkuda meeldiva enesetunde.

Kui küsija peab inspireerijast rääkides silmas mõnda konkreetset eeskuju, siis selliseid mul pole kunagi olnud. See inspiratsiooni teema taandub minu jaoks pigem olukordadele, kus tekivad ideed või looming. Kas või valmisolek kirjutamiseks. Vahel tuleb vaim peale, vahel mitte. Vägisi tavaliselt häid mõtteid ei sünni.

Olen igapäevane linnas liikleja nii päeval kui ka õhtul, aga patrullautosid on sama harva näha kui praegusel ajal päikest. Millal tuleb Rakvere linna rohkem patrullautosid? Isegi nädalavahetusel mööda linna liikudes näed ehk kuue tunni jooksul ühte autot.

Nõus, et võiks rohkem olla, kuid ei ole nõus, et neid vaid kord kuue tunni jooksul trehvab. Ise näen küll tihemini. Patrullautod on loomulikult politsei teema, aga Rakvere linnal on kavas ka eeloleval suvel ühe turvalisust suurendava meetmena jätkata meie rattapatrullide tegevuse rahastamist. Neid kohtab, eriti kesklinnas, loodetavasti tihemini.

Kas on võimalik, et Rakvere linna tuleb rohkem valvekaameraid?

Ilmselt tuleb. Kuhu? Ei taha loomulikult öelda. Meil on ka tulevikus ebareaalne tagada, et mõni politseiametnik nende kaamerate edastatavat pilti pidevalt jälgib. See on ilmselgelt liiga kallis. Küll on aga kaamerate rolliks võimaluse loomine probleemsete olukordade järelkontrolliks. Sel suvel puutusin linnapeana korduvalt kokku inimeste sooviga saada videosalvestist erinevates parklates toimunud plekimõlkimiste kohta, kus süüdiolev osaline sündmuskohalt lahkus. Seda lauset võib lugeja võtta vihjena meie edasistele võimalikele tegevussuundadele.

Kumb meede vähendab tõhusamalt väljarännet, kas rulluisuteede rajamine või lasteaiakohad ja korras koolivõrk?

Inimese elukohavaliku esmane kriteerium on siiski tema soovidele vastava töökoha olemasolu. Ma ei dramatiseeriks väga üle noorte inimeste soovi mõnda aega maailmas rännata ja õppida. See pole väljaränne selle sõna otseses tähenduses. Suurem osa neist naaseb ilmselt varem või hiljem Eestisse.

Rakveres gümnaasiumi lõpetanud, nad vaevalt kohe lasteaiakohtadest mõtlema hakkavad. Pigem ikka hiljem, kui pisut ringi vaadatud. Siis otsivad nad tööd, vajavad lasteaiakohti ja tunnevad huvi laste trennide ja huvihariduse võimaluste vastu. Ja kui me soovime, et oma laste kasvamise paigaks valitaks see linn, peab siin olema võimalikult palju kõike. Ka teatrit ja kino, kontserte ja näitusi, korvpalli ja võrkpalli, tennist ja golfi. Inimene ihkab ju ikka enamat, ja see on loomulik. Arvan, et Rakvere on piisavalt suur linn nimetatust suurema osa pakkumiseks. Linna väiksus Tallinnaga võrreldes on mõnele tüütu, teisele aga vastupidi meelitav argument.

Kas ei oleks mõistlik valgustada ja jalgteega varustada reaalgümnaasiumi ja Vaala keskuse vaheline lõik, kus on ka praegu jalakäijaid, kes kobavad pimeduses, selmet arutleda Võidu tn parkimiskohtade kaotamise üle, seal on jalgtee tegelikult ju olemas?

Loomulikult on. Selle aasta tegemisi planeerides kaalusime tõsiselt ka seda suunda, kuid esimene eelistus langes siiski Kesklinnast mööda Kastani ja Tartu tänavat väljuvale Piira suunale. Seal kõnniteid praktiliselt pole. Oli võimalik esitada taotlus ühele kergliiklustee projektile kaasrahastuse saamiseks, ning hindasime võimalike rakverlastest liiklejate arvu Tartu tänava suunal oluliselt suuremaks.

Võidu tänava remont saab teoks hoopis põhjusel, et AS Rakvere Vesi vahetab seal euroraha toel välja väga halvas seisus vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning AS Rakvere Soojus teeb sama soojatorustikega. Mõistlik on teid kaevata üks kord, mitte igal aastal.

Millal tuleb Rakvere linnas selline aeg, kus talvel on võimalik jalakäijal ristmikul teed ületada selliselt, et ei pea üle sahkadega lükatud lumemüüride ronima? Või tekib mingigi lootus, et lumelükkamisel arvestatakse jalakäijate liikumise ohutusega.

Sel teemal on viimase kuu aja jooksul toimunud kümneid kokkusaamisi linnaametnikel omavahel ning ka tööde tegijatega. Pilt on oluliselt paranenud, aga teha on veel tohutult. Mingil mulle arusaamatul põhjusel ei ole nn tööde passides, mille alusel neid ristmikke ja ülekäiguradasid puhastatakse, kirjas just neid ligipääse kõnniteelt ülekäiguradadele ja ristmikele. Tundub tobedana, aga kuna kirjas pole, siis neid töid reeglina ka ei tehta. Oleme siis praegu neid passe üle joonistanud ja täiendavaid kokkuleppeid sõlminud. Me kindlasti ei keskendu süüdlaste väljaselgitamisele, miks see seni teisti on käinud, vaid üritame ikka pigem asjad normaalselt toimima saada.

Mis tunne tekib Lääne-Virumaa riigikogu liikme kandidaadina Arkna tee kaudu linnast välja sõites? Jalgtee ehitati kuni viimase linna maksumaksjani, aga kas oleks saanud midagi paremini teha.

Riigikogu kandidaatide nimekirjas olemine ei puutu kindlasti asjasse. Selle üle, et see väljasõidutee läinud suvel Rakvere linna piiridesse jääval lõigul korda sai, on loomulikult hea meel. Tänavavalgustuse suutsime rajada kuni Võidu tn raudteeülesõiduni, aga teeehitus raudteeäärses osas on praegu võimaliku riigipoolse rahastusotsuse taga. Saime just valmis tehnilise tööprojekti ka selle teelõigu tarbeks ning oleme esitanud vajalikud taotlused majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Lootust on.

Sõmeru vallavanemaga on olnud juttu, et võimaluse korral ehitavad nad lähitulevikus ka kõnnitee valla maadele jäävale teelõigule. Kunagi saab ehk teisel pool kulgema kergliiklustee, mis ühendaks Rakvere seda osa Arkna külaga-mõisaga. 

Selle aasta talv on olnud väga heitlik, linnatänavad on lumme uppumas. Kõnniteid pole ollagi. Miks linn ei suuda lumekoristust korralikult organiseerida?

Linna sõiduteede üldpilt on minu hinnangul suhteliselt hea. Arusaadavalt ei suuda lumekoristustöid tegevad firmad suurte sadude korral ühel ajal kõikjal tegutseda ning seetõttu on nende koristusalade tänavad pandud tähtsuse järjekorda. Kõrvaltänavad said puhtaks hiljem, aga ööpäevaga olid nad kõikjal sõidetavad.

Hoopis suurem probleem on kõnniteedega, millelt lumekoristus, sarnaselt teiste linnadega, on pandud valdavalt teeäärsete majade elanike õlule. Reaalelu näitab, et see variant ei tööta. Kui ka kaks–kolm inimest teelõigu puhtaks teeb, leidub ikka keegi, kel selleks aega, võimalusi või vahel tahtmistki pole. Mulle tundub, et vähemalt põhitänavate puhul tuleks üle minna ka kõnniteede puhastamise teenuse tellimisele. See on küll väga kallis lahendus, aga mis parata.

Räägiks ka kolmandast selle valdkonna murepunktist – lumeveost. Tegemist on otsustusega, kus balansseerid kogu aeg piiri peal. Kui tuleb sula – oled teinud tühja tööd. Kui tuleb suur külm ja lumi jääb vedamata – on see seal kevadeni. Raha talviseks teehoolduseks ja suvisteks remonditöödeks on ju ühes kaukas. Mida mõistlikumalt suudad otsuseid teha talvel, seda rohkem jääb suvisteks töödeks. Erinevalt sõiduteede hooldusest ei ole linnal lumeveoks pikki lepinguid sõlmitud ning need otsustused tehakse tihtipeale tundidega. Arvestades liikluse olukorda ja ilmateateid.

Te olete linna juhtinud juba 20 aastat. Ajakirjanduse andmetel on Rakvere linn toetanud eraettevõtet Aqva Hotels OÜ 3 miljoni euroga ehk 45 miljoni krooniga meie linnakodanikest maksumaksjate rahaga. Peame sellist raha kasutamise viisi ebaotstarbekaks. Palun teie kommentaari sellele. Ja siit teine küsimus: kuna te kandideeriti riigikokku, siis kuidas kavatsete riigis maksumaksja raha kasutada, kui te ei suuda seda isegi väikeses linnas otstarbekalt ja sihipäraselt teha?

Soov ujumisvõimaluse järele Rakveres oli 2000. aastate keskpaigaks kasvanud sedavõrd suureks, et Rakvere linn otsustas pärast spordikeskuse valmimist ette võtta konkreetsemad sammud selle probleemi lahendamiseks. Alternatiive oli kolm: valida ujumisteenuse ostmise võimalus ühelt kahest erainvestorist, kes olid nõus selle teemaga tegelema, või ehitada ujula ise ning seda seejärel ka majandada.

Läbi viidud avalik riigihange ja sellele järgnenud pikad läbirääkimised jõudsid tulemuseni, et Rakvere linn ja Aqva Hotel OÜ sõlmisid lepingu ujumisteenuse osutamiseks 21. aprillini 2023. Selle teenuse eest maksab linn igal aastal peaaegu 200 000 eurot. Arvestades Eesti ja maailmamajanduse arenguid alates aastast 2007 on selge, et see otsus sündis viimasel minutil. Vastasel juhul ei oleks meil täna ei ujulat Aqvas ega ka linna enda ehitatut.

Arvan, et see suuresti perekond Tamme rahastatuna tehtud sadade miljonite kroonidega mõõdetav suurinvesteering on üks kahest–kolmest, mis viimase viie aastakümne jooksul on muutnud olemuslikult Rakvere majandusvõimekust ja kuvandit. Nõukogude ajal kasvanud ja koolihariduse saanud inimesena oli ka minul 1990ndate algul raske harjuda mõtteviisiga, et algul transporditeenuseid, ajalehtede väljaandmist ja kaubandust ning seejärel ka vanadekodusid või näiteks koolide abiteenuseid (koristamine, toitlustamine) hakkasid korraldama erainvestoritest omanikud. Tänaste noorte jaoks on eraomanikult teenuse ostmine tavaline, minult nõudis asja mõistlikkuses veendumine palju harjumist ja arvutamist.

Kas linn oleks ise parem investor ja omanik? Toome võrdluseks vaid paar aastat enne Aqvat valminud Rakvere spordikeskuse. Selle asutuse aastaeelarve Rakvere linna poolt makstuna on ligi 500 000 eurot, millest ligi poole moodustavad palgakulud. Juurde tuleb arvutada ka ehitusmaksumus – umbes 60 miljonit krooni! Praegu Aqvalt teenust ostes sisalduvad hoone majandamiskulud, töötasud jms ju kõik makstavas 200 000euroses aastatasus. Lisaks sellele sai ka kompleks ise olulise lisaväärtuse, mis külastajaid juurde ja pikemaks ajaks ööbima meelitab.

Rakvere kitsad kesklinnatänavad on muudetud ümbruskonna õppesõidumasinate polügooniks. Absurdsus on, kui linnavalitsus väljastab nn linnalube haagisega veoautodele ja õppesõidubussidele. Kui palju maksavad õppesõidufirmad linnale tänavate remondiks?

Arvan, et see on küll koht, kus peame linnana täitma ka maakonnakeskuse rolli. Kus need tulevased autojuhid siis ikka harjutada saavad? Nende sõiduoskustest sõltub ju tulevikus meie kõigi ohutus liiklusolukordades. Loomulikult peaksid sõiduõpetajad hindama adekvaatselt linnas valitsevaid liiklusolusid ning võimalusel sättima oma harjutusajad nii, et võimalikult vähem häiritaks tavaliiklust. Samuti on viisakas vahetevahel mõni lisapeatus teha, et selja taha ei koguneks pikka autokolonni.

Ma ei arva, et need õppesõiduautod linna tänavaid olulisel määral lõhuksid. Selles osas on konkurentsitult suurimaks kahjutekitajaks 0 kraadi ümber kõikuv õhutemperatuur.

Millal pannakse tööle linna järelevalveametnik – koht on küll täidetud, aga tulemus puudub?

Rakvere linnas töötab kolm järelevalveametnikku: kaks ehitusvaldkonnas ja üks põhiliselt heakorra alal. Päris kindlasti teevad nad kõik tublisti oma igapäevatööd. Linnavalitsuses on juba pikemat aega oldud seisukohal, et eelkõige on mõistlik siiski tegeleda veenmistööga, et probleemsed olukorrad likvideerida. Trahvirida on linna eelarves küll olemas, kuid selle täitumisprotsenti me eriti kõrgeks pole sättinud. Samuti oleme palunud kõigil oma töötajatel, sõltumata ametikohast, üksteisele teada anda, kui miski on või tundub olevat valesti.

Kas Rakvere linnapea toetab Rakverre riigigümnaasiumi loomist?

Riigigümnaasiumi vastu Rakveres ei ole mul midagi. Küsimus on selle loomise tingimustes, mis peavad arvestama meie maakonna ja linna koolivõrgu arengu ajaloolisi ja tänapäeval eksisteerivaid eripärasid. Senistes Tallinnast-Tartust saadetud ettepanekutes seda tehtud pole ja ka läbirääkimiste käigus on meile soovitatud alla kolmekümnetuhandestele maakondadele – nende hulka Lääne-Virumaa ju selgelt ei kuulu – sobivaid mudeleid.

Kas Rakvere on innovatiivne linn?

Rakvere on kindlasti innovatiivne linn. Siinsed inimesed, ja ka ettevõtjad, otsivad pidevalt uusi lahendusi ning on väga paindlikud oma tegevusi korraldama ja ümber korraldama. Ega teisiti tänapäevases maailmas hakkama ei saagi. Ütlemine, et paigalseis tähendab tagasiminekut, on kindlasti õige ja tabav.

Kas linna ettevõtjad on kaasatud ühistegevusse, et linn püsiks turvaline ja puhas ning oleks ka turistisõbralik  ja levitaks turistide abil enda kohta teavet?

Selle korraldamine, et linn oleks turvaline ja puhas, on eelkõige linna ja riigi kohustus. Selleks inimesed ja ettevõtted ju makse maksavadki. Loomulikult leidub ka teisi turismi vallas ühistegevusse panustajaid. Rakvere puhul on nendeks kindlasti kaks kõige suuremat kasusaajat: Virumaa Muuseumid ja OÜ Aqva Hotel ja Spa. Aga kindlasti ka Rakvere teater omal moel ja määral.

Kui osutute valituks eelseisvatel riigikogu valimistel, kas siis valite riigikogu liikme ameti või jätkate linnapeana?

Olgem realistid! Viiemandaadilises ringkonnas ei valita riigikogusse oma nimekirja kolmandat numbrit. Valimised on meeskonnatöö ja mina võiks oma realistlikuks eesmärgiks seada olla parim omas kategoorias – seega number kolmede hulgas. Loomulikult sooviga edestada seejuures mõnes teises nimekirjas minust kõrgemal seisvaid tegelasi.

Kuidas suhtute sellesse, et abilinnapea Rainer Miltop reklaamib autoga ringi sõites mustikajooki, kuigi võiks hoopis Rakvere linna reklaamida?

Kui autod, millega sõidetakse, ei kuulu linnale, siis reklaamigu keda tahes. Linnavolikogu esimees Marko Torm sõitis ringi ööjooksu kirjadega autoga. Miks ka mitte! Ma ise ei reklaamiks küll ilmselt kedagi ega midagi, aga see on igaühe isiklik otsus. Oluline on hoopis see, et need tegemised, mis selliste reklaamidega autoga sõitmise taga on, saaksid tehtud sel ajal. mille eest Rakvere linn jutuks olevale ametnikule palka ei maksa.

Milleks on Rakverele vaja Tarka Maja?

Rakvere linnavalitsusele on vaja aadressil Turu plats 2 asuva hoone juurdeehitist selleks, et koondada ühte kohta praegu kolmes kohas tegutsevad ametnikud. Selle tulemusena vabanevad hooned aadressil Tallinna tn 5a müüb linn maha, hoones Ed. Vilde tn 2a laiendame linna pakutavaid sotsiaalteenuseid ning aadressil Tallinna tn 5 paikneva hoone tuleviku kohta seisab diskussioon linnavolikogus alles ees. Ilmselt on kaheks põhivariandiks hoone võimalik üleandmine SA-le Virumaa Muuseumid või müük. Ehitamine Euroopa Liidu abirahade toel on linnale oluliselt odavam kui praegu kasutatavate majade renoveerimine.

SA Virumaa Kompetentsikeskus (mida kõnekeeles Targaks Majaks kutsutakse) hakkab samuti tegutsema selle juurdeehitise ühes osas ning on Lääne-Virumaa riigi- ja omavalitsusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtjate loodud keskus, mis loodetavasti saab tulevikus oluliseks innovatsiooni ja teadusarengu veduriks siin piirkonnas. Loomulikult tuleb nende eesmärkide realiseerumise nimel veel kõvasti vaeva näha, aga ma ise loodan küll, et kompetentsikeskuse asutajad ja eestvedajad suudavad teha tulemuslikku tööd. Õnnestumise korral on Rakvere linnal sellest väga palju võita.

Milline Rakvere “hullumeelsetest” ideedest võiks järgmisena realiseeruda?

Miks mitte näiteks Teet Suure välja pakutud jõulukuuse arvutiinstallatsioon Keskväljakul, mis näeb välja nagu päris tavaline suur kuusepuu oma tulede ja küünaldega, kuid millest inimesed saavad igas suunas läbi jalutada, kuna tegemist on siiski arvuti kuvatud virtuaalmaailmaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles