Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja ajaleht Virumaa Teataja korraldasid järjestikku juba kaheteistkümnendat aastat Lääne-Virumaa aasta teo valimise. Väärika tiitli saajad selgusid rahvahääletusel.
Tänavune aasta tegu on Rakverre omanäolise jõulupuu püstitamine
23. jaanuar 2015, 07:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mulluse aasta kõige olulisemaks teoks asutuse, ettevõtte või organisatsiooni kategoorias tõusis Rakvere keskväljakule kuuseinstallatsiooni püstitamine. Idee autor, Haljalas Sämmi Grillis toimunud aasta teo galal auhinda vastu võtnud Rakvere linnakunstnik Teet Suur sõnas, et kuigi alguses tundus, et kuusk on väike maailma jaoks, aga suur Rakverele, siis nüüd näikse see suur olevat mõlema jaoks.
Teet Suur avaldas heameelt, et rahvas on uuendusliku jõulupuu omaks võtnud ning seda aasta kõige olulisema teo vääriliselt hinnanud.
Rakvere linnakunstnik Teet Suur koos kümne ametikooli õpilasega püstitas Rakvere keskväljakule saekaatri jääkidest – populaarne taaskasutus – kunstilise jõulupuu, mis ka üle ilma eriliste jõulupuude seas kuulsust kogus ja Rakverest rääkima pani. Teist kohta samas kategoorias jäid jagama Rakvere keskväljaku ääres kultuuriasutuse 10 Trummi avamine ning huvikooli Kaur balletialane tegevus.
Samas kategoorias asetus kolmandale kohale Haljala liiklussõlme arendamine. Haljala liiklussõlme arendajad Mäo Invest AS, Neste Eesti AS ja arenduse laiendaja Sevenoil Est OÜ tõid uue hingamise ja teenuste laiema valiku hiljuti valminud liiklussõlme äärde.
Isikuteo kategoorias pälvis esikoha Virumaale au ja uhkust toonud Kadrina valla Vohnja küla noor leiutaja Kren Koosapoeg, kes on Kadrina keskkooli 11. klassi õpilane. Ta saavutas 2013. aastal õpilasleiutajate konkursil esimese koha ning pääses 2014. aasta maikuus Gruusias toimunud rahvusvahelisele noorte leiutajate olümpiaadile, kus võitis hõbemedali.
Teise koha pälvis rahvateatri kunstiline juht Tiit Alte harrastusteatrite kõrgele tasemele viimise eest, kolmanda koha aga Marko Pohlak Salla kuursaali uue elu toomise eest.
Hääli anti kokku 2451, hääletajaid oli 1241.
Kõik said anda hääle lemmikule isikuteo ning asutuse, ettevõtte ja organisatsiooni teo kategoorias. Kokku esitati tänavusele aasta teo auhinnale kandideerima 21 kandidaati, nende seast valiti välja 14 nominenti.
Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe sõnas auhinnagalal, et maakondliku identiteedi hoidmiseks on väga oluline märgata nii suuri kui ka pisemaid tegijaid ning neid tunnustada.
Maavanem Marko Torm lisas, et kuna tegijaid on maakonnas palju, siis kõiki neid avalikult tänada alati ei jõuagi.
Kultuuripärli tiitli pälvis Tiit Alte
Auhinnagala raames jagas preemiaid ka kultuurkapitali Lääne-Viru ekspertgrupp eesotsas esimehe Erich Petrovitsiga, kes rõhutas kultuuripreemiate jagamise järjepidevuse tähtsust. “Preemiate jagamise algusaegadest alates oleme maakonnas tunnustanud preemiatega enam kui sadat inimest,” ütles Petrovits.
- Kultuuripärli tiitli pälvis rahvateatri edendaja Tiit Alte, kelle sõnul on tegemist küll rohkem kollektiivi preemiaga, sest lavastajal pole midagi teha ilma näitlejateta.
- Kultuuripreemia “Maa sool” – Laekvere rahvamaja juhataja Õilme Lainesaar.
- Kultuuripreemia “Järjepidevus” – rahvamuusikaansambli Kungla juhendaja Aili Möller
- Kultuuripreemia “Elurõõm” – folklooriansambel Viru-Nigula Mehed
- Kultuuripreemia “Pühendumine” – Priit Pärna animafilmifestivali korraldaja Indrek Jurtšenko
- Kultuuripreemia “Pühendumine” – sumo maaletooja ja propageerija Riho Rannikmaa
- Kultuuripreemia “Elutöö” – pikaajaline Roela rahvamaja kultuuritöötaja Mall Moor
- Kultuuripreemia “Üllatus” – traielisõitja Keity Meier
- Kultuuripreemia “Kultuuripärl” – rahvateatri edendaja Tiit Alte