Kirjutan imest, mis sündis aastavahetusel Kadrina kandis. Imest, mis loodetavasti nakatab teisigi Lääne-Viru külasid ja valdu. Imest, millest võiks virulaste tublil taganttorkimisel asja saada kogu Eesti elule Eesti sajandaks sünnipäevaks ärksama hingamise andmisel. Andkem tuld, tehkem ära!
Et kõik algusest peale ja ausalt ära seletada, tuleb tagasi minna ühte detsembriõhtusse Kadrina basseinis, kus mind alatihti hääd mõtted külastavad. Näiteks eelmisena see, et kirjutada raamat “Ajalehe anatoomia”, mis räägiks reporteriks olemise rõõmust ja vaevast. Nüüd pritsis taas vesi ja korraga küsisin sääl sumades eneselt, et mille poolest on mu koduvald või mõne teise mehe koduküla viletsam Londonist, Pariisist või kogunisti New Yorgi linnast. Et neil seal on ammu juba selge ja kõva häälega välja hüütud, mis on nende 10 tähtsamat ja kõige kuulsamat vaatamisväärsust. Kogu ilm teab. Aga meie siin Virumaal, kas oleme viletsamad? Ei, sugugi mitte. Saigi mõttele hoogu antud!