Ei ole tervist ilma vaimse terviseta

, tervisepoliitika juht (SDE)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ene Augasmägi.
Ene Augasmägi. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Terve on see, kel kogu aeg kusagilt valutab, aga iga päev erinev koht, tavatses lõõpida kunagine Vene kinostaar Faina Ranevskaja. Ehkki öeldu on nali, peegeldab see ometi hästi levinud arusaama tervisest: kui käed-jalad on terved ja kusagilt ei valuta, siis ongi inimene terve. Ent mida enam teadlased asja uurivad, seda selgemaks saab, et vaimne tervis väärib sama palju tähelepanu kui füüsiline.

Värske vigastuste raport, mille eksperdid ja riigi eri ametkonnad valitsusele esitasid, teatab meile ligi tuhandest õnnetuste ja vägivalla tagajärjel hukkunust aastas. Esimene asi, millele inimesed sellist statistikat kuuldes reeglina mõtlevad, on liiklusõnnetused. Elu ise on meile traagilisel kombel meelde tuletanud ka tule ja vee võime tappa. Ent numbritele otsa vaadates tuleb suuremaid tapjaid otsida hoopis mujalt.

2013. aastal sooritas enesetapu 209 inimest – seda on rohkem kui liiklus-, tule- ja uppumissurmi kokku! 209 inimest otsustas, et enam ei taha, ei jõua, ei suuda. Selliseid otsuseid ei tehta reeglina ootamatult, iga enesetapja on üldjuhul enne pikalt kannatanud depressiooni, ärevust või mõnd muud vaimu- või hingehäda. Ent Eesti inimesel on kahjuks kombeks hingehädasid kõvasti alahinnata. Justkui oleks see, mida silmaga näha ja käega katsuda ei saa, väiksem ja tähtsusetum. Alles siis, kui traagilised tagajärjed käes, oleme nõus tagantjärele tunnistama: oli jah tõsine probleem!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles