John Rockwell ajakirjast Musical America on öelnud: “Arvo Pärt on panustanud heliloomingusse määral, mis asetab teda meie aja kõige olulisemate heliloojate sekka.
Marko Torm: Ühes noodis leidub enam kui tuhandes sõnas
2. september 2010, 08:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Summutatud, kiired ja hingestatud koorihääled on viimaste kümnendite jooksul täiustunud erilise muusikalise aura võrra.”
Öeldakse, et kuulaja tänu on helilooja suurim tunnustus. Kui väide peab vett, on 11. septembril 75aastaseks saav maestro Arvo Pärt tõeliselt tunnustatud.
Pärdi pidunädalate raames Rakvere Kolmainu kirikus toimunud “Da Pacem’i” kontsertettekanne kogus täismaja ja südamest tänuliku publiku.
Kirik, mis katsetas oma mahutavuse piire, oli täidetud seisvate rakverlastega ja külalistega väljastpoolt. Aplausitorm ei tahtnud vaibuda ning tšellokvarteti ja vokaalansambli esinejad lahkusid tõenäoliselt sama ülevate tunnetega kui tehes seda Royal Albert Halli lavalt Londonis.
Kes on see mees, kes on öelnud, et soovib paaris noodis edasi anda enamat kui tuhandes sõnas?
Teadmine, et Arvo Pärt on üks silmapaistvamaid Rakverest pärit maailmakodanikke, saadab enamikku meist. Helilooja loominguga tuttavaid on tõenäoliselt mõnevõrra vähem.
Põhjus on lihtne - muusikalist maitset ei anna inimesele peale suruda. Hiljutine Virumaa Teataja tõdemus, et Pärdi plaati ei õnnestu Rakvere poodidest leida, kinnitab vaid tõsiasja.
Elitaarseks peetav klassikaline muusika jätab paljusid külmaks. Nauditakse kergemat.
Suure tõenäosusega on küsimus kujundatud hoiakutes ja harjumustes. Harjumus on järgida mugavaid tegevusi ja nautida süvenemist mittenõudvat repertuaari. Murda välja hoiakute kütkeist ja võtta vastu uusi kogemusi on tõepoolest raskem. Tean seda sarnaselt kõigi teistega. Me oleme kuulnud, aga me ei ole kuulanud.
Kui Kataloonia päritolu, kuid Šveitsis sündinud sopran Ariann Savalli silmist ettekande ajal pisarad voolasid, ei pannud publik seda tähelegi. Sedavõrd võimsa meeleliigutuse oli muusika kõigis tekitanud. Niisama iseenesestmõistetav oli solisti muusikasse sisenemine. Iga heliteos on lugu. Kui soovid, kannab see sind soovitud kaugustesse ja avab uksed, mis uskusid ammu suletud olevat.
Arvo Pärdi looming nagu ka muu klassikaline muusika võib meeldida või mitte meeldida. Kuid see, kes korra näinud ja tõeliselt kuulanud, on sunnitud langetama pea helilooja geeniuse ja tema loomingu soojuse ees. Esitajate ebamaiselt puhtad hääled ja instrumente valdavate inimeste professionaalsus on väärtus omaette.
Üllar Saaremäe on Rakvere teatri fenomeni lahates öelnud: “Rakvere teater asub küll provintsis, kuid pole kindlasti mitte provintsiteater.” Tabavamat iseloomustust on ka kogu linnale raske leida. Rahvaarvult väike, tegudelt ja vaimult suur.
“Da Pacem” - “Anna rahu”. Mida muud kui rahu me kõik ju otsimegi. Rahulolu tehtust ja rahu eeskätt iseendaga. Looming on selle saavutamiseks üks kättesaadavamaid viise. Luba seda endale.