Talikülv ehk seeme pakasega mulda

Katrin Uuspõld
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aiasõprade klubi liikmed segasid eelmisel nädalal Sõmerul kelgu sees Katrin Uverskaja (paremalt teine) juhendamisel  talikülvimulda ja tegid oma elu esimesed külvid, mida nad ei jätnud tuppa aknalauale, vaid viisid lume sisse kevadet ootama.
Aiasõprade klubi liikmed segasid eelmisel nädalal Sõmerul kelgu sees Katrin Uverskaja (paremalt teine) juhendamisel talikülvimulda ja tegid oma elu esimesed külvid, mida nad ei jätnud tuppa aknalauale, vaid viisid lume sisse kevadet ootama. Foto: Marianne Loorents

Kas tunnete kevaditi rõõmu roheliste taimealgete üle, mis oma nina mullast välja pistavad? Ja imetlete suvel nende õiteilu ning armastate valminud vilju süüa? Aga kevadel siiski ohkate, kui potte istikutega ühest kohast teise tassite, kõik aknalauad on pottidest hõivatud ja mulda pudeneb siia-sinna?

Kui nii, siis proovige talikülvi – ei mingeid potte aknalaual, ei mingit kastmist, ei mingeid taimevalguslampe. Vaja on vaid seemned mulda panna ja nad õue tõsta – omal ajal nad tärkavad ja saavad seal ilma kõrvalise abita hakkama, kuni on aeg taimed peenrasse istutada. Kõik vahepealne mässamine ja hool jääb ära. Vähemalt nõnda teab öelda end hobiaednikuks nimetav Katrin Uverskaja, kes on tänavu alustanud oma kümnendat talikülvihooaega.

Mis on talikülv?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles