Kas ainult kõrgharidust tõendav dokument peab olema aluseks kõrgema palga maksmisel või tuleks arvesse võtta ka inimese ametialaseid oskusi?
Kes on ära teeninud parema palga?
Just sellele küsimusele püüdis vastust leida Rakvere linnavolikogu, kui kõne all oli lasteaiapedagoogide, huvikooliõpetajate ja treenerite töötasu alammäära tõstmine.
Linnavolikogu tõstis alammäära seniselt 715 eurolt 750 eurole lisaklausliga, et ilma kõrghariduseta lasteaiapedagoogi töötasu alammäär on 15 protsendi võrra väiksem.
Kungla lasteaia direktor Liidia Bobkova ei olnud nõus ilma kõrghariduseta pedagoogidele väiksema palga maksmisega.
“Vanadel ja staažikatel õpetajatel on kogemust ja kompetentsust palju rohkem. Kui noored koolipingist tulevad, siis saadan nad kõigepealt vanade juurde õppima,” põhjendas ta, miks ei tuleks noortele rohkem palka maksta.
Bobkova meenutas ka, et kunagise lasteaiakasvatajana töötamiseks vajaliku keskerihariduse omandamiseks kulus vaid pool aastat vähem aega kui praeguse kõrghariduse saamiseks.
“Tänavune eelarve on küll paigas, aga tulevikus võiks mõelda palgavahe kaotamisele,” soovitas Bobkova.
Rakvere abilinnapea Kairit Pihlak lubas Bobkova ettepaneku meeles pidada ning teatas, et see on igal juhul kaalumist väärt.
Edasi loe SIIT.