Sattusin suvel ühes külas rääkima “parmuga”, et mitte öelda külajoodikuga, kes ütles välja olulise tõdemuse. Sellise, millest linnasakstel, aga teinekord ka alevike elanikel aimu pole. Aga võiks olla.
Tellijale
Külalood: Jätke vaesed rahule, nad ei vaja teie abi!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parmuisanda tõdemus oli lihtne ja esmakogemisel isegi ehmatavana tunduv. Nimelt: “Jätke ometigi vaesed rahule! Vaesed ei vaja abi. Vähemasti mitte riideabi.”