17. Tamsalu-Neeruti maratoni ehk Estoloppeti teise etapi võidu võttis Alutaguse suusaklubi sportlane Morten Priks.
Estoloppeti teise etapi võitsid Morten Priks ja Reeda Tuula
1. veebruar 2015, 14:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mehe lõpuajaks fikseeriti 2:16:18. Teisele kohale võitles end Sparta Spordiseltsi suusataja Madis Vaikmaa, kaotades liidrile 1 minuti ja 33 sekundiga. Kolmandaks tuli Kiviõli suusaklubi esindaja Tomas Kaurson. Tema kaotus Priksile oli 2 minutit ja 31 sekundit. Kiireim naine finišis oli Sparta Spordiseltsi esindaja Reeda Tuula ajaga 2:35:46. Kokku registreerus maratoni pikale distantsile 585 suusatajat.
Lühemale ehk 25 km pikkusele rajale läks esialgsetel andmetel 166 suusatajat. Ajaga 1:16:18 tunnistati võitjaks Kristjan Nurmsalu. Kiireim naine oli ka Estoloppeti esimese etapivõidu võtnud N15-klassis võistelnud Merilin Jürisaar, kes tuli ajaga 1:23:06 üldjärjestuses viiendale kohale. M15-klassi parimaks tunnistati Robin Nirgi. Noormees läbis distantsi ajaga 01:25:56.
Estoloppeti sarja üldvõitu ihkav Morten Priks tunnistas, et sademeterohke ilm ja plusskraadid tegid tänase sõidu ülimalt keeruliseks. „Suusad libisesid erinevate kohtade peal väga erinevalt. Ma polnud kindel, kas üldse lõppu jõuan,“ ütles Priks. „Mõtlesin, et võtan rahulikult ja sõidan esialgu pundiga koos ning alles lõpus panen ajama, kuid Madis Vaikmaa hakkas kohe algul hullu panema ning mul ei jäänud muud üle, kui tal sabas püsida. Mingil hetkel ta väsis ja sain eest ära,“ lisas Priks. Järgmise lahingu annab ta juba uuel nädalal Alutagusel toimuval Estoloppeti kolmandal etapil, mis tuleb läbida klassikalises sõidustiilis.
Tamsalu-Neeruti maratoni peakorraldaja Vahur Leemets tunnustas rajameistrite tublit tööd. „Trassi kehvemad lõigud olid puhas käsitöö, sest nädala sees lumelisa ei tulnud. Ilmaolud olid meil samas ette teada ja nii suurt võimu ühel maratonil pole, et ilma pöörata suudaks. Kokkuvõttes sai kogu rada väga hea, nurisemiseks ei ole mitte mingit põhjust,“ ütles Leemets.
Mehe sõnul on maratoni korraldamine suuresti paika loksunud. „Võib-olla ainuke piirav tegur on see, et start asub finišist mõnevõrra eemal. Nende vahel on suur tee, mille alt läbi viiv tunnel on kitsas. Üle tee me rada viia ei taha ning tunneli laiendamise peale ka hammas ei hakka ning hetkel jääb kõik nii nagu on. Natuke tuleb veel suhelda kohalike jahimeestega, kes kipuvad vahel enne maratoni oma autodega rada kahjustama. Hea koostöö kohalikega on maratoni õnnestumise jaoks ülioluline.“
Järgmine mõõduvõtt Estoloppeti sarjas on 17. Alutaguse suusamaraton, mis leiab aset 7. veebruaril. Vastavalt võimetele saab valida kas 42 km või 20 km pikkuste radade vahel. Start maratoni pikale distantsile antakse kell 11.