Rakveres avati Baltikumi esimene selveautopesula

Auto pesemine iseteeninduspesulas on lihtne. Sõidad ühte kahest varjualusest, vahetad sealsamas paberraha viiekrooniste müntide vastu ja võidki hakata tegutsema. Ühe viiekroonise mündi vastu saad ühe n-ö impulsi (1 impulss = 50 sekundit) pesuaega.

Esimene programm on “Pesu mikropulbriga”. Tankuri­püstoli sarnase käepidemega varustatud pika toruga umbes 30 sentimeetri kauguselt pihustades kastad esimese ringi käigus märjaks kogu auto, et pesuvees sisalduv pulber hakkaks mustust lahustama.

Teisele ringile minnes pesed auto puhtaks, ent esiaknale, numbrimärgile ja velgedele tuleb suunata veejuga lähemale - viie kuni kümne sentimeetri kaugusele -, et tugevam mustus lahti tuleks.

Järgmine programm on “Loputamine”. Puhta veega pesed maha kogu keemia.

Kolmas programm on “Kuumvahatamine” - graanulitena vaha sulab soojas vees ja kantakse sujuvalt auto pinnale.

Paksem kiht vaha tasub panna esiklaasile, see annab teatud kaitsekihi.

Neljas programm on “Läigestamine”. Destilleeritud veega loputatakse auto veel kord üle, veepiisad kogunevad kokku ja sõitma hakates kukuvad auto pinnalt maha, jätmata kuivanud veepiiskade plekke.

Tegemist on täiesti uue tehnoloogiaga – mitte ühegi tööriistaga auto pinda ei puudutata, mis väldib ka kõikvõimalike kriimustuste tekkimist.

Arvutid arvestavad veetemperatuuri, -surve ja pesuvahendite ning vaha koguse.

Autopesula omaniku Pavel Šebaršovi sõnul sai ta idee rajada Rakverre iseteeninduslik autopesula Saksamaal käies, seal on need laialt levinud ja populaarsed.

Ühest küljest on selvepesulad teiste pesulatega võrreldes natuke odavamad.

Šebaršov ütles, et väiksema auto pesemine läheb maksma umbes 40-50 krooni, sõltuvalt sellest, kui kiiresti ise end liigutada.

“Võib-olla vahatada üldse ei soovita, tehakse ainult üldpesu ja loputus, läheb kiiremini ja maksab vähem,” selgitas Šebaršov.

Raha automaati sisestades soovitas omanik esialgu panna pigem vähem, kui nii igaks juhuks rohkem, sest automaat raha ei tagasta.

Kui ajast puudu tuleb, saab münte alati lisada. Näiteks keskmise suurusega auto pesemiseks võiks tema arvates sisestada 30 krooni.

Kes kõiki nelja programmi tahab kasutada, võiks lähtuda põhimõttest 4-2-2-2.

Neli impulssi pesemiseks, kaks loputamiseks, kaks vahatamiseks ja kaks läigestamiseks.

Kui aga on vaja, näiteks talvisel ajal, ainult autole kogunenud sool maha loputada, jätku pesemise osa hoopis vahele ja alustagu kohe loputamisega.

Kui auto ei ole pärast pesu piisavalt puhas, võib pesemisprogrammi veel kord kasutada.

“Kui auto kuivab, siis näed, millist praaki tegid, ja järgmisel korral teed juba paremini. Mujal pesulas võib klient esitada kehva töö kohta pretensiooni, sest tema ju maksab. Siin saab ainult iseennast süüdistada,” lausus Šebaršov.

Mehe sõnul on inimesed esialgu tulnud ilma autota uurima, kuidas pesu niisuguses pesulas käib, ka on kummikutes kohale saabutud.

Kuid jalgade märjakssaamist karta ei ole vaja, sest vesi suunatakse pesula all olevasse filtersüsteemi.