Ennem olin mina täkuruunaja, juunipöördest juhin rahvast ma

Mare Rossmann
, rakverlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mare Rossmann.
Mare Rossmann. Foto: Erakogu

Nii laulis üks mees minu kodukülas sel ajal, kui nõukogude võim tuli. 1. märtsil valime vabas Eestis omale uued riigijuhid. Jälle on valija hääl toode, mille saamiseks käib võitlus viimase hääleni, sest poliitik elab inimeste häältest. Laias laastus on poliitikuid nelja tüüpi: esiteks need, kellele parteitöö on ainuke töö, mida nad oskavad, ja kui nad on jäägitult pühendunud, tagab see neile hea äraelamise elu lõpuni.

Teiseks need, kellel on maailmavaade, millesse nad sügavalt usuvad ja mida nad ei ole nõus vahetama mingil tingimusel. Kolmandaks need, kellel napib professionaalseid oskusi ja kellel on vaja karku, mille abil ülespoole ronida. Neljandaks need, kes tahavad sellist ametit, mille pidamiseks pead õigesse parteisse kuuluma.

Siis on veel nn karnevalipoliitikud ja need, keda kasutatakse augu täiteks. Minu isa nimetas selliseid ulviaugu tropiks ehk punniks, mis sobib iga augu ette. Lääne-Virumaa poliitmaastikul on nad kõik esindatud, nii et valikut peaks jätkuma igale maitsele. Küsisin inimeste käest, millest nad lähtuvad valiku langetamisel. Osa vastuseid on teie ees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles