Vabadussõda lõppes võidukalt

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asutav Kogu tuli kokku 1919. aasta jüripäeval Estonia kontserdisaalis.
Asutav Kogu tuli kokku 1919. aasta jüripäeval Estonia kontserdisaalis. Foto: Internet

Varasemates lugudes Vabadussõjast on põgusalt juttu olnud sõja käigust alates novembrist 1918 kuni eduka lõpuni 2. veebruaril 1920, mil sõja osapooled kirjutasid alla Tartu rahulepingule. Sedapuhku sellest, millised olid olulisemad võidu saavutamise põhjused, sõja tagajärjed ja kuidas pidas Eesti vabariik oma vapraid võitlejaid meeles.

Esmalt olgu meenutatud, et sõja algus kujunes meie vägedele kurjakuulutavaks, sest 1918. ja 1919. aasta vahetusel seisid vaenulikud Punaarmee üksused vaid 30–35 km kaugusel Tallinnast. Kaasaegsed on meenutanud, et olukord pealinnas oli ärev, sest võis tajuda, kuidas kohalikud punased kavandavad väljaastumist, et sobival hetkel võim enda kätte haarata.

Ometi jäi mäss toimumata, sest sõjategevusse saabus pööre. Järgnesid kiire punaväelaste väljakihutamine Virumaalt ning 1919. a kevadel ja sügisel koostöös vene valgete Loodearmeega ette võetud rünnakud Petrogradi suunas, mis kukkusid küll läbi, kuid viisid sõjategevuse Eestist kaugemale. Tartu rahuläbirääkimiste ajal üritasid punaarmeelased veel ülekaalu enda kasuks pöörata, kuni tõrjuti lõplikult Narva jõe taha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles