Eestit aitab edasi ühistöö

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestimaa Rohelised
Eestimaa Rohelised Foto: Erakogu

Taasiseseisvumise järel oli meil kõigil ühine eesmärk – Eesti üles ehitada ja lõimuda arenenud maailmaga. See oli eesmärk, mis meid ühendas. Praegused loosungid kahjuks ei ühenda, vaid vastandavad Eesti inimesi, poliitika eesmärgiks on saanud teki enda poole sikutamine. Kui ajad peaksid väga karmiks minema, saame alles siis aru, kui väga meil on vaja koostööd ja üksteise toetamist. Koostööga tuleb alustada kõikides valdkondades ja rohujuure tasandilt. Eelmise iseseisvuse ajal suunas riik väga jõuliselt talumehi ühistuid looma, et koos osta tehnikat ja toodangut väärindada.

Roheliste ettepanek on luua ühistuid mitte ainult põllumajanduses, vaid ka finantssektoris, energiatootmises, transpordis, sides jne. Eestisse peab tekkima üleriigiline ühistupank, majapidamisi tuleb ergutada looma energiaühistuid, mis toodavad ise elektri ja sooja päikse, tuule või biokütuste baasil, tootjail on vaja ühistuid, mis tegelevad ekspordiga. Ühistu kliendid on ise ka ühistu omanikud ja ühistul puudub ülemäärane kasuahnus. Ühistuline pangandus toetab Eesti arengut ja ei vii teenitud kasumit välismaale.

Rohelised tahavad Eestis rakendada sarnaselt Šveitsiga otsedemokraatiat nii riigi kui omavalituse tasemel. Šveitslased uurisid otsedemokraatia mõju kantoni arengule ja uuring näitas, et kantonites, kus eelarve ja finantsotsused läbisid rahvahääletuse, oli SKT inimese kohta 15% kõrgem, 30% oli vähem maksudest kõrvale hoidjaid ning valitsemine oli 10% efektiivsem ehk odavam. Alusetuks osutusid kartused, et kodanikud ei suuda tasakaalustada riigi pikaajalisi eesmärke ja inimeste koheseid hüvesid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles