Rulluisutrenažöör tõmbab suu kõrvuni

Rakvere rulluisuklubi Bont liikmete initsiatiivil ehitatud imemasin võimaldab harrastada sporti ka siis, kui ilm õues seda ei soosi, ning on suureks abiks tehnika lihvimisel.

Sellel saavad treenida nii jooksjad (rühmatreeninguna), rulluisutajad, rullsuusatajad, ratastoolisportlased kui ka rattasõitjad.

Rulluisulint on kolm meetrit lai ja võimaldab siseruumis treenida tunnikiirusega kuni 60 km. Esitluspäevaks olid julgemad rullimehed proovinud kiirust arendada 30 kilomeetrini tunnis.

Rulluisulinti saab käivitada puutetundliku ekraani kaudu. Treeningvahendi mällu on võimalik salvestada mitu programmi. Näiteks esitles klubi kiireim sõitja Randar Ivanov kaheminutilist programmi, mille jooksul muutis trenažöör lindi liikumise kiirust ja kaldenurka.

Rakvere spordikeskuse direktor Marti Kuusik avaldas arvamust, et rulluisulint avardab treenijate võimalusi ja suurendab spordikeskuse väärtust.

Eesti Rulluisuliidu peasekretäri Jaanus Ritsoni sõnul annab Skilli loomine märgatava panuse kiirrulluisutamise arendamisse kogu Eestis.

“Kõik, kes on rulluisulindil sportinud, on tulnud siit maha meetrise naeratusega,” ütles projekti autor ja rulluisuklubi liige Neeme Nõlvak.

“Kui algul lindile läksime, tundus, nagu oleks rulluisud elus esimest korda jalas, nõudis natuke harjumist. Tunnetus trenažööril on hoopis teine, seda ei saa võrrelda looduses sõitmisega. Kui asfaldil sõites on võimalik viilida, siis rulluisulindil mitte. Lindil sõitmine mõjub intensiivsemalt – lihased töötavad tavapärasest veidi teistmoodi. Lisaks annab masin treenerile võimaluse hõlpsasti tehnikat jälgida ja kohe õpetust jagada,” kirjeldas Bont rulluisuklubi asutaja Reelika Nurmsaar esimest tutvust spordivahendiga.

Sellegi poolest ei tasu algajail trenažööri peljata. Rulluisutajal, ratturil ja rullsuusatajal on seljas turvarakmed, mille abil on ta nööriga lakke kinnitatud. Liikumist need ei sega, kuid välistavad komistamise korral masinalt maha kukkumise – kui käed ja jalad üles tõsta, jääb sportija lindi kohale õhku rippuma. Kui aga sõitja liigub lindil liiga taha, jäädvustab selle masina fotosilm ja lint jääb seisma.

Trenažööri on Nurmsaare sõnul plaanis veel täiustada. Seetõttu avatakse see esialgu testperioodiks, et saada spordialade harrastajatelt tagasisidet. “Sellel masinal on tohutu potentsiaal ja palju kasutusvõimalusi. Seda saaks kasutada näiteks taastusraviks ja kui mõni aparaat lisada, on siin võimalik koormusteste teha,” rääkis ta.

Esmaspäevast pani rulluisuklubi oma kodulehele üles graafiku, et huvilised saaksid testperioodil rulluisulindiga soovi korral tutvust teha.

Rulluisulindi ehitamise idee tuli Rakvere Bont klubi liikmetel pärast internetis analoogse masina nägemist. Euroopas leidub sellelaadseid treeningvahendeid vaid käputäis.

Rakvere spordihallis asuva rulluisulindi jaoks otsis vajalikud osad välja ning pani koos abilistega masinaks kokku klubi liige Neeme Nõlvak.

Masin ehitati rulluisuklubi oma raha eest. Kuigi treeningvahendi maksumus ei kuulu avalikustamisele, ütles Nurmsaar, et ise ehitada oli soodsam kui Euroopast valmiskujul tellida.