Repliik: Hea jätk

Kui olin veidi enam kui kuu aja eest mainitud raamatu sulgenud, tulvas pähe kümneid mõtteid. Üks jõulisemaid oli: mille pärast olen mina hädaldanud? Mis tobedatel põhjustel virisenud? Kui piinlik. Püüan nüüd eneses kanda hoopis üht Vahur Kersna mõtet raamatu viimastelt lehekülgedelt: “Kuni muusika mängib, tuleb tantsida. Tunda valehäbita rõõmu igast hetkest. Nautida elusolemist ja olla tänulik.”