Rakveres Mõisavälja uues elamupiirkonnas on esimesena valminud majas juba elanikud sees. Pildil Eda Vaheri uus kodu. Foto: Tairo Lutter

Rakvere äärelinnas Mõisavälja uues elamupiirkonnas on esimesena valminud majas kardinad juba ammu akende ees. Eda Vaher, üks elanikest, lubas oma koju pilgu heita. Korterisse saab ta siseneda eraldi välisuksest. “Justkui oma majas,” oli ta rahul. Ukse kõrval on ruumi murulapile ja pisikesele lillepeenralegi. Kõrge puu annab varju.

Samal teemal: Tumedad majad toovad linnaruumi vaheldust

Raamatupidajana töötaval Eda Vaheril on meeles, kuidas ta tuli Mõisavälja majja korterit vaatama. “Mulle meeldis siinne vaikus,” rõhutas ta. “Siin kohe tuleb hea uni,” kiitis Eda Vaher. Seinad ei kosta läbi nagu paneelmajades. Vanas korteris Laada tänavas polnud ka autot kuhugi panna.

Vann ja saun kabiinis

Korteris on, nagu praegu kombeks, avatud köök. Osalt kinnine vahesein lahutab selle elutoast ja ka selle valgust andvast aknast. “Tütar soovitas siia akvaariumi panna,” osutas korteriperenaine vaheseinale. Põrandal on hele parkett, Eda Vaheri enda valik.

Suured plaanid on korteriperenaisel vannitoaga. Nimelt tahab ta sinna mahutada vanni koos saunaga. Mõlemad ühes kinnises kabiinis. Sellist ühendust nägi Eda Vaher ehitusmessil. Kuigi vann-saun maksab üsna palju, tuleb see kokkuvõttes odavam ja mugavam kui spordihoones saunas käia.

Nõnda siis, vähemalt üks omanik ütles oma uue kodu kohta vaid häid sõnu. Ju nii peabki olema. Sest 65ruutmeetrine kodu maksab üle miljoni krooni.

Praeguseks on hinnad veelgi kerkinud. Mõisavälja elamupiirkonna arendaja, Tarva Projekt OÜ juhi Matti Jõe meelest ongi ostjale kõige tähtsam hind. Eksklusiivse viimistlusega elamispinna tahtjaid on paraku vähe.

Mis mõjutab hinda

Millest siiski tänapäeva majad ehitatakse? Näiteks Maidla tee 9 ja 14, kuhu praegu kortereid broneeritakse. Seal kerkivad seinad E-Betoonelemendi soojustatud paneelidest.

Millest alustab arendaja, kui kavatseb maja ehitada. Kui krunt juba olemas. Jõe sõnul osutub määravaks, kas on olemas vesi ja kanalisatsioon, kas on olemas alajaam. Kas on gaasivarustus, kuidas on lood tänavavalgustusega, teedega. Kõik see mõjutab hinda.

Veetrasside puudumine võib ehitusele kriipsu peale tõmmata. Kui veevärk ja kanalisatsioon puudub, peab ostja hakkama neid ise ehitama, aga keda see enam tänapäeval rahuldab.

Mõisaväljale paigutati Phare CBC 2000 vee ja kanalisatsioonitorustik, nii et need olid olemas. Jõe hinnangul oleks kallitest materjalidest majade ostjaid vähe. “Kui plaadid ja parketid on väga kallid, siis tõstab see oluliselt hinda, ja tavaline ostja ei oska seda ka hinnata. Peamine, et oleks ilus, korras ja puhas, et veevärk, küte ja kanalisatsioon toimiks. Meie majades on viimistlusmaterjalide hinnaklass ära määratud, aga oleme pakkunud võimaluse kasutada hinnalisemaid materjale, aga siis kajastub see ka hinnas,” rääkis Matti Jõe.

Millest ehitada

Mõisaväljale kerkivad Maidla t 4 ja Maidla t 9 on paneelmajad, paneelid on toodetud E-Betoonelemendis. Osa paneele on graafilise töötlusega, osa lähevad värvi alla. Sissepoole tuleb vaid pahtel ja värv. Vaheseinad tehakse kipsplaadist, vahelaed õõnespaneelist. Sanitaarsõlmedes on keraamilised plaadid. Tubades saab ostja värvitoone ise valida.

Maja elektri- ja küttesüsteemid valmivad projekti järgi. “Kui ostja soovid on alguses teada, siis saab neid muuta, kui kõik paigas, enam selleks võimalust ei ole. Seinavärve ja muud saab hiljemgi valida,” rääkis Jõe.

Mõisavälja 10 projekteerinud Raul Kulli sõnul mõjutas ruumide paigutust juba olemasolev hoone, kus tuli arvestada kandeseinte, aknaavade ning trepikodadega.

Seni on projekteeritud Rakverre madalamaid maju, vahest võiks nende kõrval ka mõni kõrgem olla. “Ma ei näe otsest vajadust kõrghoonete järele, sest kesklinnas on piisavalt vabu täis ehitamata platse, kõrghoonest tekib kaugvaates konkurents linnusele ja see rikuks meie ühise vaate,” arvas Raul Kull.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3