Kaido Höövelson katsetab vetikaõllega

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaido Höövelson (paremal) ja Põhjala pruulikoja pruulmeister Chris Pilkington arutlevad Jaapani maitsete üle, parempoolsetes klaasides paistavad Yorikiri õlle koostisosad, sealhulgas ka aonori-merevetikas.
Kaido Höövelson (paremal) ja Põhjala pruulikoja pruulmeister Chris Pilkington arutlevad Jaapani maitsete üle, parempoolsetes klaasides paistavad Yorikiri õlle koostisosad, sealhulgas ka aonori-merevetikas. Foto: Aron Urb

Aonori-merevetikas ja õlu ei moodusta Eesti õllesõbra jaoks tõenäoliselt sümbioosi, ometi pandi esmaspäeval endise sumoässa Kaido Höövelsoni osalusel hakkama maailma esimene õlu, mille valmistamisel just seda vetikat kasutatakse.

Veebruari lõpus liitus Höövelson Jaapani käsitööõllesid Euroopasse ja sealhulgas Eestisse importiva ettevõttega Biiru OÜ. Kuigi õllesid tuuakse peamiselt Jaapanist, pandi ka Eestis üks laar käima.

Höövelson rääkis, et koostöös Põhjala pruulikojaga pandi käima proovipartii ning umbes kuu aja pärast saab selgeks, mis asjast välja tuli. Tegelikult valmis enne seda ka väike katsepartii, kuid esmaspäeval tehti suurem laar. “Elame-näeme, mis sest saab,” sõnas mees.

Et pruulis tarvitatakse Jaapanis toidu maitsestamiseks kasutatavat aonori-merevetikat, on õlu ainulaadne. Lisaks vetikale maitsestati weizenbocki tüüpi õlu Yorikiri ka metsiku riisiga.

Höövelson avaldas arvamust, et maailm on piisavalt suur ja küllap on kusagil midagi sarnast isegi proovitud, aga siinkandis kindlasti mitte. “Peab igasuguseid asju katsetama ja inspiratsiooni saame ikka Jaapani maitsetest,” ütles ta.

Poolteist aastat tegutsenud Biiru impordib Jaapanist üle 50 sordi õllesid, Eestis müüakse umbes 15–20 sorti, ülejäänu viiakse Euroopasse laiali, näiteks Skandinaaviasse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Austriasse, Hollandisse, Taani ja mujale.

Höövelson ei osanud erinevust Eesti ja Jaapani kesvamärjukese vahel sõnadega kirjeldada, kuid tõi näiteid huvitavamatest Jaapani õlledest, mille valmistamisel kasutatakse näiteks punast riisi või mandariine.

Käsitööõlled ongi tema hinnangul mekkimiseks ja nautimiseks, mitte selleks, et õhtu jooksul teleri taga kümme pudelit kurgust alla valada. “Käsitööõlut purgist või pudelist ei jooda,” selgitas ta, et see on mõeldud siiski klaasis serveerimiseks, nii tunneb ka aroome ja saab õige maitseelamuse.

Endine sumomaadleja avaldas lootust, et võib-olla on tal kunagi Lääne-Virumaal oma väike pruulikoda.

Praegu saab Biiru toodavaid õllesid siinkandis soetada aga Barto Puhkemajast Kulinal ja Selverist.

Kaido Höövelsonist sai Biiru osanik politoloogiataustaga Raul Allikivi, Toomas Roolaidi ning Tõnis Lehe kõrval.

Tema ülesanne on müügipoolel kaasa aidata ja brändi promoda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles