Teate ju seda tunnet, kui varesed või hakid on ühe piirkonna vallutanud: kisavad valjult, toksivad majakatustel ja nende väljaheiteid jagub igale poole.
Kui linnalinnud hakkavad elu segama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sageli nörritab see inimesi, sest elumajade lähedal kipuvad linnud elu segama. Hulja alevikuski võib leida sajapealise hakiparve. Kohalik elanik Helje Müür teab, sest luges nad kokku.
Ta on varemgi probleemi lahendamisega tegelenud, sest kord kurtis üks naisterahvas talle, et varesekoloonia tegutseb maja juures, muudkui koputavad majaseinale ja katusele, magada ei saagi.
Müür tundis, et tahaks midagi ära teha, ja läks toonase vallavanema jutule. Tulemus oli, et Hulja pargis võeti vanu puid maha. Seeläbi hävis ka pesasid ja linde jäi kõvasti vähemaks.
Nüüd aga häirivad elanikke hakid ja juba 81. eluaastat käiv Müür püüab taas mingil moel aidata. Ta on elu jooksul Hulja heaks päris palju teinud, näiteks hooldab bussipeatust ja sätib seda siiani, aga rajas aleviku serva ka katusealuse, kus inimesed istuda ja jutustada saaksid. Praeguseks on see küll juba lõhutud.
Peale selle ronib naine siiani traktori peale ja paneb igal aastal kartuligi ise maha, rääkimata murutraktoriga niitmisest.
Järgmine südameasi oleks hakkidega võitlemine, ent nüüd tunneb Müür, et on üksi jäänud, sest vald teda tegemistes ei toeta.
Naise hinnangul peaks hakkide arvukuse vähendamiseks munadega miskit peale hakkama. Et linnud elumajade juurest eemale suunata, paneks ta parki pesakastid. Viimaseid on tal kaheksa tükki juba valmis, kaks tegid koolipoisid, ülejäänud üks tuttav noormees.
Kui proua mõtetest ükshaaval rääkida, siis luges ta kusagilt, et munadele tuleks piserdada mingit õli. See teeks munad viljatuks ja linnupoegi ei tuleks. “Vanal ajal on rahvas seda kogu aeg teinud,” leidis Müür.
Ta mõistab, et mõnele võib selline inimese sekkumine julmana tunduda, aga tõi võrdluseks, et kanadelt võetakse kogu aeg munad ära. See oleks veretu jaht.
Pesakastid tahaks ta panna Hulja parki ja hakid toiduga sinna meelitada. “Kui neile sinna süüa viia, siis avause leiavad hakid ikka üles, nad tahavad kuhugi pugeda,” selgitas proua. Ta unistab, et saaks linde aleviku vahel vähemaks ja need majadest eemale.
Samas teab ta, et nemad üksi pole hakkide või varestega hädas. Näiteks Tartus painab elanikke tuhandepealine hakiparv. Müür helistas Tartu linnavalitsusse ja uuris, kas neil on ehk lahendus, aga seal alles tegeldi asjaga.
Helje Müür on üsna kindel, et pesakastidest oleks abi. Ta ei tegutse suurest vaenulikkusest lindude vastu, vastupidi, ta armastab loomi-linde ja on nendega eluaeg väga hästi läbi saanud.
Hakkidestki on naisel kahju, sest nemad peavad ju ka kusagil pesitsema.
Tema peamine mure on praegu üksijäämine. Vanus ei luba tal kaste üksinda valmis nokitseda ega neid puude otsa kinnitada. “Tegin vallale ettepaneku, et ajan kõik puurid ja inimesed kokku, nemad ajagu ametiasjad, küsigu lubasid ja seda, kas parki üldse tohib kaste panna. Öeldi, et see läheb kulukaks,” rääkis naine nõutult. Nüüd mõtleb ta, et ehk asi ikka laheneb.
Kadrina vallavanem Erich Petrovits ütles, et nii palju kui vald selles küsimuses on saanud abi pakkuda, on seda tehtud. Ta rääkis, et vald on spetsiaalseid peleteid üles pannud ja need on isegi mõningat efekti andnud, kuid linnud otsivad uue elukoha.
Vallaelaniku abistamisel jäävad Petrovitsi sõnul valla käed lühikeseks, sest on olemas seadused, mida kohalik omavalitsus peab järgima. Pesakastide ülespaneku vastu pole vallajuhil midagi, kuid vana park ei kuulu vallale.
Loodusemees ja retkejuht Peeter Hussar nimetas ühe võimaliku variandina samuti peleteid, ent need on kallid. Pealegi on hakk arukas lind, kes õpib ära, et masinaga tehtud hääl pole ohtlik. “Sada protsenti toimivaid lahendusi polegi,” tõdes mees.
Ta rääkis, et Sagadi mõisakompleksi juures elab samuti paarkümmend paari hakke. Nad ei ole lindude vastu n-ö rünnakule asunud, vaid on teinud kõik, et neid juurde ei tekiks.
Näiteks korstnatele ja tuulutusšahtidele on peale pandud kaitsevõrgud, õõnsused ja ehitistes olevad augud suletud. Prügimajandus on samuti organiseeritud, kõik kastid on korrektselt kinni. Just prügikastidest kipuvad linnalinnud toitu otsima.
Pargipuudes on hakid leidnud ikka õõnsusi, kuhu pesa teha, ja Hussari sõnul ei saa seda lindudele keelata. Tema hinnangul on Sagadis neile võimalikult vähe võimalusi jäetud ja püütud hoida senist arvukust, et neid juurde ei tekiks.
Munadele ei tohi aga ilma keskkonnaameti loata liiga teha ja et luba saada, peab lindude tehtud kahju olema väga suur.
Hussar ei julge kindlalt väita, et hakid pesakastidesse lähevad, kuid soovitas kohalikel need siiski kuhugi metsaserva üles panna, et jälgida, kas ja kui palju hakid neid kasutama hakkaks.