Eesti on tuntud rahvusvaheliselt oma e-lahenduste poolest, näiteks panganduses, valimistel, tulude deklareerimisel. Samas e-arvete kasutamises oleme Euroopas pigem mahajääjate hulgas.
E-arvete eelistamine toob tulu kõigile
10. märts 2015, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis on e-arve? E-arve mõiste all on Eestis seni valdavalt silmas peetud elektroonilist arvet e-posti manusena (näiteks PDF-dokumenti), kuid see eksiarvamus tuleb kummutada.
E-arve on masinloetav arve, mis on koostatud ühtse standardi alusel ja mida saadetakse ühest tarkvarasüsteemist teise, et vältida andmete käsitsi sisestamist arve maksmiseks. Selline meetod lihtsustab arveldamist, säästab aega ja raha ning on keskkonnasäästlik.
Valitsus kiitis hiljuti heaks rahandusministeeriumi tegevuskava e-arvetele kohustuslikuks üleminekuks era- ja avaliku sektori vahelistes tehingutes alates 2016. aastast.
Analüüsides teiste riikide kogemusi ja kaardistades e-arvetega kaasnevaid mõjusid, jõudsime järeldusele, et e-arvetele üleminek on põhjendatud ja mõistlik nii ettevõtjatele kui riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele.
Tuleb ka arvestada, et uuendusmeelsemad ettevõtjad ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused Eestis juba kasutavad masinloetavaid arveid. Samuti ei pruugi e-arve olla võõras kodanikule või korteriühistule.
E-arveid on võimalik koostada ja edastada tehingupartnerile kiiremini, see omakorda tagab arvete kiirema tasumise. Avaliku sektori jaoks tähendab ostuarvete käsitlemine e-arvetena olulist rahalist kokkuhoidu. Ernst & Youngi koostatud uuringus märgiti avaliku sektori ostuarvete töötluses kokkuhoiuks 2,5 miljonit eurot aastas. Erasektoris annaks e-arved ostuprotsessis mitu korda suurema säästu, kuna seal on ostuarvete maht ise palju suurem.
Eesmärk on, et era- ja avaliku sektori arveldamises e-arvete kohustuslik rakendamine annab impulsi ka erasektoris omavaheliste arvelduste täielikult masinloetavaks muutmisele. Pikemas perspektiivis peaks e-toimingud vähendama veelgi tõhusamalt ettevõtjate ja kodanike halduskoormust riigiga suhtlemisel, nt deklaratsioonide, aruannete esitamisel.
E-arvetele üleminekul on oluline roll kaasamisel. Seepärast korraldabki rahandusministeerium veebruarist aprillini teabepäevi kohaliku omavalitsuste üksustega üle Eesti.
12. märtsil korraldatakse e-arveid tutvustav üritus Rakveres koostöös Lääne-Viru Omavalitsuste Liiduga. Ettevõtjatega teeme koostööd katusorganisatsioonide toel, nagu näiteks Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Väikeettevõtjate Assotsiatsiooni kaudu.
Kaasamise eesmärk on kaardistada detailsemalt praegune suutlikkus ja analüüsida, milliseid üleminekumeetmeid peaks riik kehtestama ja millist tuge pakkuma, lähtudes ettevõtja ja kohaliku omavalitsuse suurusest.
Eelnevalt viidatud uuringus toodi esile, et Eestis levinud majandustarkvara võimaldab e-arveid kasutada. Turul tegutsevad e-arveid vahendavad ja muid e-arve teenuseid pakkuvad operaatorid, kuid ettevõtjad vajavad enam teavet, sealhulgas kindlust, et arveldamisega seotud kulud ei suurene.
Nii on juba tegevuskavas välja toodud, et vähe e-arveid kasutatavatele era- ja avaliku sektori üksustele tuleb tagada tuge, näiteks võimaldada mikroettevõtjatele tasuta e-arvete koostamist riigi loodud portaali kaudu.