Eesti keele ilust on loodud legende. Meie keele püsimajäämise võimalikkuse üle on arutletud küll vist alati - viimasel ajal jälle ehk sagedaminigi.
Repliik: Keel kui tolmuimeja
/nginx/o/2017/05/17/6673605t1h16c8.jpg)
12. märts 2015, 07:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas seda iludust siis hoida? Viise on mitmesuguseid, võtame või võrdluse tolmuimejaga.
Pealtnäha ootamatu, on see siiski üsna täpne. Ahmime keelde nagu tolmuimejasse kõiksugu kraami: laene võõrastest keeltest, veidraid slängisõnu, kirjakeelde koguni pilte... Kuid kui tolmuimeja korrashoiuks ja töötamise tagamiseks on tarvilik vahel tolmukotti tühjendada, võiksime aeg-ajalt ka oma sõnaarsenali üle vaadata ning tarbetu, inetu ja mõttetu sealt eemaldada.
Ja võite olla kindlad, et keel heliseb jälle kaunimalt!
Ning nagu iga kodumasina (seega ka tolmuimeja) puhul on tark uurida kasutusjuhendit, et masin tõrgeteta toimiks ja ta eluiga oleks pikk, tuleks meilgi mõnikord (ilma igasuguse valehäbita) heita pilk õigekeelsussõnaraamatusse - ikka samadel põhjustel.