Teatriveri saadab kui saatus

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Buratino (Imre Õunapuu) viib seikluste keeris unistuste paika - oma teatrisse.
Buratino (Imre Õunapuu) viib seikluste keeris unistuste paika - oma teatrisse. Foto: Andres Keil

Veripunaste eesriiete vahel vemmeldab teatriveri. Selle veregrupi puhul on lava tõmme vastupandamatu, ole sa nukk või inimene, näitleja või vaataja, Buratino või kriitik.

Eesriideid on Rakvere teatri “Buratino” puhul koguni kaks paari: ühed, mis teatrilava eest igal õhtul kõrvale sahisevad, ja teised nukuteatrilikud või -karbilikud, mille vahel seikleb Buratino.

Sellise otstarbeka teatri saab igas rahvamajas püsti panna ning kütta ja kütta ... Mitte papa Carlo kujuteldavat soojust õhkuvat maalitud kaminat ega Carabas Barabasi kohutavat kollet, vaid “Buratinot”, kellel-millel on eeldusi vallutada väikeste teatrisõprade südamed ka kõige pisemates paikades.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles