Mäletan kohtumist halva raamatuga. Võib-olla isegi väga halva raamatuga. Oli eelmine tasuta raamatu laat ja lugemisvara laamad hakkasid juba vähenema. Laudadel oli näha isegi pinda ning näis, et viimaks on raugemas ka nende bibliofiilide ramm, kes palehigis kastitäite kaupa lugemisvara välja veavad.
Ning sel hetkel nägingi ma halba raamatut. Nii halba, et keegi ei tahtnud. See vedeles üksinda lauaäärel, tühjus ümberringi. Pealkiri oli “Moldaavia kunst” ja üllitusaasta 1983. No miks peaks küll üks täie mõistusega inimene tahtma vaadata, millisena kujutasid moldaavlased 80ndate alguses Leninit. Ja kui pingul olid proletaarse viinamarjakorjaja musklid. Oli üsnagi tõenäoline, et see halb raamat rändab peagi halbade raamatute Valhallasse, et mitte öelda makulatuurihunnikusse. Kellele on vaja stagnaaja sotsialistliku realismi taieseid Moldovast? Hüvasti, mõttetu raamat!