Juhtkiri: laada plussid ja puugid

Tänavusel, juba seitsmendal raamatulaadal said soovijad välja valitud teostesse lasta mälestuseks panna ka tasuta raamatulaada eritempli.

Uuenduseks oli ka see, et eriti hinnatud raamatuid võis sümboolse tasu eest soetada ning müügitulu läks Virumaa naiste tugikeskusest abi otsivatele naistele. Heategevusmüügist laekunud 507 euro eest ostetakse nõustavat kirjandust ning varjupaika kohapeale ka lastele lauamänge ning lasteraamatuid – lootuses, et hea lugu aitab ravida ka hingehaavu. See on üks lihtne ja ka laiemalt kogukonda liitev viis – keegi annetab raamatu, keegi ostab selle ja keegi leiab abi ning lootust.

Viimastel laatadel on küll kahjuks liikvel ka kodanikke, kes hoolega raamatuid kokku kuhjavad ning elu näitab, et hiljem ka maha müüvad. Raamatukogurahvas nimetab neid isekeskis puukideks. On kahju, et tasuta jagamiseks mõeldud raamatu eest keegi häbematult vaheltkasu võtab. Vist on igas ühiskonnas neid, kes seda, mis tasuta võimalik saada, oskavad kokku ahnitseda ning selle pealt isiklikku tulu teenida. Nii nagu on neidki, kes tasuta asju igaks juhuks varuvad rohkem kui endale vaja. Mis puutub raamatulaata, siis lõppkokkuvõttes on siiski hea, et võimalikult palju raamatuid leiab uue võimaluse uue lugeja näol.

Loodetavasti jagub raamatukogurahval jaksu ning saame järgmist emakeelepäeva tähistada taas tasuta raamatu laadaga ja väärtustada sel moel raamatut ja lugemist.

Igal juhul on see lugemishuvilistele oodatud sündmus – kui raamatukogust saab huvitavaid teoseid laenutada ja raamatupoest neid osta, siis sellelt laadalt võib need endale koju viia päriseks ja ilma rahata.

Iga raamatu jõudmisel laadale on oma lugu. Kas tahab omanik teha ruumi uutele teostele või on nende loovutamiseks mõni teine argument, igatahes saavad raamatud uue elu ­uutes kätes, sest on nad ju kord kirjutatud ja trükitud lugemiseks ning vaatamiseks. Nii et lugegem laadalt saadud raamatud läbi ja toogem järgmisel aastal need uutele lugejatele edasi andmiseks!