Jama koolitoidu ümber ei vaibu endiselt

Kired lõi aga lõkkele riigi otsus laiendada koolitoidu toetust selle aasta algusest ka gümnasistidele. Kui põhikooliastmes on Rakvere koolides valdavalt linnas elavad lapsed, siis Rakvere gümnaasiumi ja reaalgümnaasiumi gümnaasiumiastme 451 õpilasest koguni 166 elukohaks ei ole Rakvere linn.

Praegu maksab linn ise kõigi õpilaste koolitoidu eest, kuid 166 õpilase toidule kulub lisaraha ligi 1400 eurot kuus.

Rakvere linnavolikogu esimehe Toomas Vareki sõnul on linnal kaks varianti: kas maksta edasi kõikide laste koolitoidu eest või maksta vaid Rakvere linna laste eest.

“Lapsi ei taha karistada, aga probleem on selles, et osa omavalitsustega ei ole võimalik saada kokkuleppele, et nad ise toiduraha maksaksid,” nentis Varek. “Samas ei taha me kuidagi lüpsilehmaks jääda.”

Rakvere linnavolikogu majanduskomisjoni liige ja Tapa valla finantsnõunik Mati Kanarik ütles resoluutselt, et koolipidaja ehk Rakvere linn peab tagama õpilaste toitlustamise. “Omavalitsused maksavad linnale kohamaksu 91 eurot kuus õpilase kohta niikuinii ja selle raha eest tulebki lapsi toita,” lausus Kanarik, kelle väitel maksab Tapa vald oma koolides toiduraha vahe ise kinni.

Samuti majanduskomisjoni kuuluv Kadrina vallavanem Erich Petrovits rääkis, et Kadrina vald on huvitatud, et lapsed väljastpoolt valda Kadrina keskkoolis käiksid. “Meie maksame toidu kinni just selle 91 euro arvelt,” sõnas ta.

Petrovits kinnitas, et Kadrina vald ei küsi ühegi omavalitsuse käest lisaraha laste toitlustamiseks. Formaalselt on see õige, aga ... Toomas Vareki sõnul esitab Rakvere linnale Kadrinas õppivate Rakvere laste toitlustamise eest arve Kadrina keskkoolis toitlustusteenust osutav OÜ Stadnik Toitlustus.

Rakvere linnavolikogu otsustas mõni aeg tagasi, et kuni õppeaasta lõpuni kelleltki toiduraha küsima ei hakata. Selle peale teatasid mitu omavalitsust, et nemad maksavad oma kooli(de)s laste toidu kinni ja Rakveres õppivate eest seda teha ei kavatse.

“Samas on need omavalitsused hakanud Rakverele meie laste eest arveid saatma, minu hinnangul jääb siin küll aumehelikkusest puudu,” nentis Rakvere linnapea Mihkel Juhkami.

Riigi poolt koolitoidu toetuseks antava 78 sendiga toime ei tule, see on selge. “Toiduained saab selle raha eest küll, aga toit ei kõnni ise kohale, ei koori end ise, ei karga potti, ei küpseta end ise valmis, ei roni taldrikule ja taldrikud ei lähe ise puhtaks,” loetles Rakvere abilinnapea Rainer Miltop.

Õiguskantsleri asetäitja Nele Parrest selgitas, et nii põhikoolis kui gümnaasiumis on riigi koolitoitlustuse toetuse mudel sama. “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on riigieelarves ette nähtud toetus munitsipaal- ja erakoolis statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks,” lausus Parrest ja rõhutas, et nii põhikooli kui gümnaasiumi puhul maksab riik toetust, mitte ei maksa kinni lõuna maksumust ehk ei taga tasuta lõunat.

Kui lõuna maksumus on suurem kui toetuse summa, tuleb puuduolev raha leida.

Põhikool ja gümnaasium erinevad teineteisest näiteks selle poolest, et põhikool on kohustuslik, gümnaasium vabatahtlik. Seetõttu võib riigi ja kohalike omavalitsuste kohustuste maht erineda.

“Teisalt – arvestades tänapäeva sotsiaalset ja majanduslikku olukorda, ei saa riik ilmselt lubada endale vaid põhiharidusega elanikkonda,” jätkas Nele Parrest.

Tema sõnul on puuduoleva summa hankimine koolipidaja kaalutlusotsus (kas maksta ise või küsida vanematelt/õpilaselt), mille tegemisel tuleb silmas pidada mitut asjaolu.

“Kui omavalitsus koolipidajana otsustab küsida puudu jääva summa lapsevanematelt, siis tuleks kaaluda toimetulekuraskustega peredest laste eest ikkagi selle summa tasumist,” soovitas õiguskantsleri asetäitja.

Kohalike omavalitsuste omavahelist arveldamist tegevuskulude katmisel reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, sätestades selle, mida tegevuskuluks loetakse või ei loeta. “Seejuures jäetakse omavalitsustele lai otsustusvabadus, s.o õigus seaduses sätestatuga võrreldes teistmoodi kokku leppida,” kinnitas Nele Parrest.

Endine Rakvere linnapea Andres Jaadla ütles, et tema arvates ei ole toitlustamise eest maksmine koolipidaja kohustus ning ka “pearahas” ei sisaldu kulusid toitlustamisele. “Selle pärast ju riik toiduraha maksabki,” sõnas Jaadla.

Tema hinnangul peaks Rakvere linn kaaluma “pearaha” suurendamist, sest koolidesse on väga palju investeeritud.

Mihkel Juhkami sõnul ei maksa aga 91 euro suurust kohamaksu puhta kullana võtta. “Näiteks reaalgümnaasiumis on õpilaskoha maksumus umbes 65 eurot, samas maksab Rakvere linn mõnele vallale oma õpilase eest mitusada eurot kuus,” tõi linnapea näiteks.

Et reaalgümnaasiumi toitlustamisleping lõpeb sel aastal, otsutas Rakvere linnavolikogu kuulutada välja hanke uue toitlustaja leidmiseks tavapärase kolme aasta asemel vaid aastaks.

Ühelt poolt selleks, et viia kõikide linna haridusasutuste toitlustushanked ühele aastale, teisalt selleks, et selle aasta jooksul rääkida läbi teiste omavalitsuste ja ka lapsevanematega, et leida lahendus, kuidas koolitoidu eest maksta.