Nädala kaja: Taevased märguanded

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Pulver
Andres Pulver Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Oma esimese korralikuma kirjatöö ajalehes tegin 1990. aastal, lehes, mis siis Virumaa Teataja nime kandis. Toona andis sellist lehte välja Virumaa Fond. Ja kirjatükk oli ajendatud päikesevarjutusest – oli ju 22. juulil 1990 näha Eestis täielik päikesevarjutus.

Pisut mälusoppides sobrades tuleb sellest veerand sajandi tagusest kirjatööst meelde, et täielikud päikesevarjutused on Eesti jaoks ikka midagi väga tähtsat tähendanud. Viimastel puhkudel vabanemist. Oli ju 1990 vabanemise suhtes oluline aasta. Ja eelmine täielik päikesevarjutus oli Eestis 1914 – aastal, mil algas Esimene maailmasõda, mis lõpuks viis Eesti vabanemiseni. Järgmine tuleb aastal 2126 ja loodetavasti ei ole vahepeal juhtunud midagi, et Eestil oleks jälle vaja vabanema hakata. Eile nägime küll osalist varjutust, kuid päris suure osa päikesekettast oli Kuu ära peitnud. Kas sellel ka mingi laiem tähendus on, näitab aeg. Loodus on sel nädalal igal juhul palju vaatemänge pakkunud, sest lisaks varjutusele tervitasid täna saabuvat kevadet võimsa etendusega ka virmalised.

Mitte kõigi jaoks ei ole tänavuse kevade saabumine aga rõõmustav. Alles jälgisime kõik põnevusega uudiseid Venemaalt ning arutasime, kuhu küll president Putin kadunud on, nüüd hoiab kõigi meeli elevil Edgar Savisaare tervis. Ükskõik, kas seda meest vihatakse või jumaldatakse – ühtviisi tunnevad huvi kõik. Seda enam, et poliitikaelu muudab Savisaare haigus keeruliseks. Kui meest enne riigikogu kokkukutsumist teadvusele ei tooda, saab temast automaatselt riigikogu liige ning Tallinn vajab uut linnapead.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles