Oma esimese korralikuma kirjatöö ajalehes tegin 1990. aastal, lehes, mis siis Virumaa Teataja nime kandis. Toona andis sellist lehte välja Virumaa Fond. Ja kirjatükk oli ajendatud päikesevarjutusest – oli ju 22. juulil 1990 näha Eestis täielik päikesevarjutus.
Pisut mälusoppides sobrades tuleb sellest veerand sajandi tagusest kirjatööst meelde, et täielikud päikesevarjutused on Eesti jaoks ikka midagi väga tähtsat tähendanud. Viimastel puhkudel vabanemist. Oli ju 1990 vabanemise suhtes oluline aasta. Ja eelmine täielik päikesevarjutus oli Eestis 1914 – aastal, mil algas Esimene maailmasõda, mis lõpuks viis Eesti vabanemiseni. Järgmine tuleb aastal 2126 ja loodetavasti ei ole vahepeal juhtunud midagi, et Eestil oleks jälle vaja vabanema hakata. Eile nägime küll osalist varjutust, kuid päris suure osa päikesekettast oli Kuu ära peitnud. Kas sellel ka mingi laiem tähendus on, näitab aeg. Loodus on sel nädalal igal juhul palju vaatemänge pakkunud, sest lisaks varjutusele tervitasid täna saabuvat kevadet võimsa etendusega ka virmalised.