Oma ja võõras "1944"

Jaanus Betlem
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaader filmist.
Kaader filmist. Foto: Renee Altrov

“1944” on Eesti filmi kohta igati heal tasemel: korralik näitlejatöö ning õnnestunud tehniline teostus. Pole ju väikerahval neid filmitegemise võimalusi, mis suurtes ja rikkamates, rikkalikumate filmitraditsioonidega maades. Selles mõttes väärivad tegijad kiitust.

Filmi lood eesti meeste traagilisest saatusest on kaasahaaravad ja mõtlemapanevad. Linateose sõnum on selge: sõjad on enamasti mõttetud verevalamised, milles inimesed julmalt puruks litsutakse. Valikud sageli puuduvad, inimesed on mängukannid suurte saatusejõudude käes. Ses mõttes on see film fataalne nagu vanakreeka klassikaline tragöödia.

Viimset ajaloolist tõde sellest siiski otsida ei tasu. Pigem on tegemist ühe seltskonna – kes filmi valmimist organiseeris – nägemuse ja käsitlusega. Millised aated ja mõjud ning kuidas täpselt neid suunasid, sellele pole mina pädev vastama. Sellest kõnelevad nad ise. Filmi stsenarist on Leo Kunnas, lavastaja Elmo Nüganen.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles