Juhtkiri: viimane lend

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Prantsuse Alpides juhtunud lennukatastroof paneb ka meid üha sügavamalt mõtlema, kui habras on elu.

Kui oleme harjunud või õigemini harjutanud end tõigaga, et sellised katastroofid juhtuvad kusagil kaugel ning meid ei puuduta, siis nüüdne õnnetus Saksamaa tuntud lennukompanii Lufthansa tütarfirma Germanwingsi lennuki Airbus 320ga toob tõelisuse üha lähemale. Euroopat sel nädalal vapustanud õnnetuses hukkus 150 inimest, kelle surnukehade leidmiseks käib Alpides keerukas otsimisoperatsioon.

Nagu ikka, püütakse kõigepealt leida õnnetuse põhjus. Tavaliselt on selleks kas tehniline rike, inimlik eksitus või viimasel ajal üha sagedamini ka terroriakt.

Lennuk lahkus lennuväljalt ebaselgetel ­asjaoludel pool tundi plaanitust hiljem – kell 10.01 – ja alustas seni teadmata põhjustel kõigest minut pärast lennukõrguse saavutamist uuesti laskumist. Prantsusmaa keskkonnaminister Ségolène Royali teatel ei vastanud meeskond raadiokutsungitele juba kell 10.30, kui lennuk oli veel Vahemere kohal. Piloodid ei saatnud välja hädakutsungit. Lennuk kadus radariekraanidelt varsti pärast kella 10.48, olles sellal vaid umbes 1,8 - 2 kilomeetri kõrgusel, ning kukkus ilmselt varsti pärast seda alla äärmiselt raskesti ligipääsetavas kohas, kuhu saab kiiresti kohale vaid helikopteriga.

Seega on praeguse õnnetuse kohta seni õhus vaid oletused. Võime uudistekanaleis näha pilte ja videolõike otsimisoperatsioonist ning leinas ja teadmatuses inimestest nii lennuki lähtekohas Barcelonas kui ka Düsseldorfis, kuhu see jõudma pidi.

Tänapäeva maailmas, kus kõik on väga turvaliseks tehtud ning kontrollitase ülinõudlikuks tõstetud, juhtub selliseid õnnetusi ikka ja aina. Elame avatud maailmas ning lendamine on kõige kiirem ning mugavam moodus jõuda külla tuttavatele, minna puhkusereisile või komandeeringusse. Paraku ei tea me kunagi, kuidas lend võib lõppeda.

Paanikaks pole siiski põhjust, sest tõenäosus lennuõnnetusse sattuda on endiselt imeväike. Seda valusam on aga kuulda taas uudiseid mõnest katastroofist, kus paljud, seekord ka väga noored inimesed, on elu kaotanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles