Lääne-Virumaa on viimasel kümnel aastal kasutanud 125 miljonit eurot Euroopa Liidu (EL) struktuuritoetust, et arendada piirkonna ettevõtteid ja kutseharidust, aga ka uuendada joogiveetorustikke, kohalikku haiglat ja maanteid. Täna toimub Rakveres perioodi 2014–2020 toetusi tutvustav infopäev, kus esinevad kõik struktuuritoetusega seotud ministeeriumid, aga ka EAS ja maakondlik arenduskeskus.
Käimasoleval ELi toetusperioodil keskendutakse rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna peaspetsialist Magnus Urbi sõnul ettevõtluskeskkonna arendamisele ning inimeste töö- ja elukvaliteedi tõstmisele, mille tulemusel suureneb tootlikkus ja tööhõive.
"Lääne-Virumaa on lisaks märkimisväärsele taristuprojektide rahastusele osanud hästi investeerida eurotoetusi piirkonna jaoks tähtsate suurettevõtete arengusse. Ka uuel perioodil on esmatähtis jätkata ettevõtluse toetamist – parandada töötajate kvalifikatsiooni, toetada toodete ja teenuste arendamist ning suurendada seeläbi ettevõtete ekspordi- ning kasvuvõimekust,“ kommenteeris Urb.
„Lääne-Virumaal on ELi struktuuritoetuste abil arendatud maakonna avalikke teenuseid ning toetusi on saanud hulk ettevõtteid. Paljud kohalikud omavalitsused on eurotoetusega ellu viinud veemajandusprojekte, samuti on nii Rakvere linnavalitsus kui ka Sõmeru vallavalitsus eurotoetuse abiga arendanud tööstusalasid,“ märkis Lääne-Viru Arenduskesksuse juhataja Tea Treufeldt. „Möödunud eelarveperioodil toetusi saanud ettevõtetest võiks esile tuua näiteks Targa Maja Kompetentsikeskuse, mis on targa maja valdkonna tehnoloogiat arendav piirkondlik koostöökeskus, samuti maakonna turismimagnetiks kujunenud OÜ Vihula Mõisa ja pehmemööbli valmistajat ning eksportööri Bellus Furnitus OÜ-d,“ lisas Treufeldt.
Aastail 2004–2014 on Lääne-Virumaale investeeritud kokku 125 miljonit eurot struktuuritoetust, sellest kokku 45 miljoni euroga on parandatud maakonna joogivee- ja kanalisatsioonisüsteeme näiteks Rakveres, Tapal ja Tamsalus, aga ka Haljalas, Väike-Maarjas ja Kadrinas. Toetatud on Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskuse ja Vinni biogaasi koostootmisjaama rajamist, aga ka Rakvere ametikooli ja haigla, Tamsalu gümnaasiumi ning Palmse mõisakompleksi arendamist. Kokku on struktuuritoetust saanud üle 850 projekti.
Naabermaakonnas Järvamaal on viimasel kümnel aastal üle 84,4 miljoni euro struktuuritoetust jagatud 600 projekti vahel. Kõige suuremahulisem, enam kui 15 miljonit eurot maksma läinud projekt on Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku valdade ning Paide linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. Uuendatud on ka Türi ja Paide linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide õpilaskodu ehitustöid ja sisustuse hankimist toetati 4 miljoni euroga ning kooli õppehoone renoveerimist 2 miljoni euroga. Uue väljanägemise on saanud ka Särevere tehnika ja põllumajanduse väljaõppe baasid ning õpilaskodu, toetatud on Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse väljaarendamist.
Käesoleval perioodil saab Eesti kolmest ühtekuuluvuspoliitika fondist ehk struktuurivahenditest – Euroopa sotsiaalfondist (ESF), Euroopa regionaalarengu fondist (ERF) ja ühtekuuluvusfondist (ÜF) toetusi kokku 3,5 miljardit eurot kuni aastani 2020. Selleks, et rahastust leiaksid head ja Eesti arengusse panustavad ettevõtmised Eestis, korraldab rahandusministeerium koostöös valdkondlike ministeeriumidega seitsmes linnas üle Eesti veebruarist kuni aprillini eurotoetuse infotuuri.