Virumaa Teataja 22 aastat tagasi

Austatud lugeja

Tänasest hakkab aktsiaselts VS Viru Press välja andma uut maakonnalehte vana tuntud nimega Virumaa Teataja. Siit tõdemus – Viru Sõna viimane number ilmus neljapäeval, 16. septembril nr-ga 107 (7433). Niisiis liisk on langenud. Alustame Virumaa Teatajast nr 1, esimene aastakäik.

Teatavasti ilmus sellenimelise ajalehe esimene number 17. novembril 1925 kui põllumeeste kogude häälekandja, omanikuks aktsiaselts, kuhu kuulusid Viru maavanem Pajos, trükikoja omanik Kruusimägi jt. Aktsiaselts likvideeriti 1940. aastal nõukogude okupatsiooniga ja Virumaa Teatajast sai Punane Virumaa. Sõja ajal kuulus Virumaa Teataja riiklikule kirjastusele Eesti Ajaleht.

Ühtekokku ilmus Virumaa Teatajat 22 aastakäiku, kusjuures Saksa okupatsiooni ajal hakati aastakäike lugema otsast peale (I–IV), Virumaa Teataja viimane number nägi ilmavalgust 17. septembril 1944.

Jüri Peinar, peatoimetaja

Tere tulemast, Virumaa Teataja!

Oli päris soe tunne, kui kuulsin härra Peinarilt, et Viru Sõna asemel hakkab taas ilmuma Virumaa Teataja. Heameele põhjuseks on asjaolu, et Virumaa Teatajaga on seotud mu noorpõlv ja elutöö algus. Noore leheneegrina asusin VT toimetuses tööle 1937. aastal. Kõik laabus hästi kuni 1940. aasta juunini, mil Moskva dikteerimisel toimus punane riigipööre.

Soovin uuele Virumaa Teatajale õnnelikku kätt väärilise koha kindlustamisel eesti ajakirjanduses!

Loodan, et toimetus leiab võimaluse suurendada lehe mahtu. Siis oleks võimalik ka sisu mitmekesisemaks ja huvitavamaks muuta. Soovin lehetegijatele kutseeetilist missioonitunnet, et õigel ajal näha elu edasiminekut pidurdavaid kitsaskohti ning teha nendest järeldusi.

Ajakirjandus peab ju olema rahva kasvataja ja õpetaja.

Peep Kärp, VT peatoimetaja 1943–1944

Ta töötab siiski

Tuulisel ja külmal septembrikuu 16. päeval leidis Rakveres aset sündmus, mille emotsionaalne taust võinuks kuumal suvepäeval teistsugune olla, kuid mis annab ometi tunnistust sellest, et linnavalitsuse pingutused heakorra parandamisel hakkavad vähehaaval vilja kandma. Avati linna ainuke purskkaev raudteejaama esisel platsil. Skeptikute ennustused ei ole seega täitunud. Rakverlased arvatavasti ei mäletagi enam, millal see viimati töötas. Räämas ja kurvana seisis see skelett aastaid.

Purskkaevu edasine saatus sõltub sellest, kuidas suudame seda hooldada ja hoida.

Valdo Einmann

Tamsallu luuakse ärimeeste klubi

Idee luua ärimeeste klubi tekkis kahel mehel – ASi Galant tegevdirektoril Jaan Trumbil ja Tamsalu kultuurimaja direktoril Urmas Tammel. Klubi eesmärk on äriinfo kogumine ja vahetamine, ümberkaudsete ärimeeste-juhtide koolitamine.

Tähtsaks pidas Urmas Tamm tegutsemist ­kohapeal, mis annab võimaluse parandada ümberkaudset majandustegevust, annab julgust kõhklejatele. Ühe katuse all saab ette võtta ka ühiseid projekte.

Toomas Herm