Virumaa Teataja “Saatevigad”

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lehelugeja saab rõõmustada seitse päeva nädalas, sest lisaks trükilehele on tellijal võimalus lugeda ka meie digilehest vabalt kõiki lugusid, olgu siis telefonist või läpakast. Lisaks ilmub Virumaa Teatajaga koos ka hulk lisasid.
Lehelugeja saab rõõmustada seitse päeva nädalas, sest lisaks trükilehele on tellijal võimalus lugeda ka meie digilehest vabalt kõiki lugusid, olgu siis telefonist või läpakast. Lisaks ilmub Virumaa Teatajaga koos ka hulk lisasid. Foto: Ühinenud Ajalehed

*Kord juhtus järgmine lugu fotograafiga. Oli tavapärane väljasõit objektile, Rakverest ikka tükk maad eemal, kas Tapale või Tamsallu, kes seda enam mäletab.

Kohale jõudnud, selgus aga kurb tõsiasi, et piltnikul ei olnud isegi kaamerakotti kaasas, rääkimata kaamerast.

Pärast seda on kaamera ja selle kott erilise tähelepanu all. Aga kasu pole alati sellestki. Mõni aeg hiljem hakkas fotograaf pilti tegema ja siis selgus, et mälukaart on suure kiiruse tõttu arvutisse jäänud.

Kuna see seik juhtus Kadrinas, siis pöördus nutikas piltnik ühte kohalikku firmasse, palus neil oma kaamerast kaart välja võtta ja talle laenata.

Teisel fotograafil nii hästi ei läinud. Juhtum oli Tallinnas, inimest pildistati ikka isuga – meik, uhked kostüümid, stuudio valmis seatud koos välkudega jne. Sessioonilt tulles aga avastati alles arvuti taga, et kaarti polnudki kaameras …

*Fotograafid peavad pilte salvestades lisaks ajale ja kohale nimetama ka selle, mis või kes on pildil, et pärast oleks lihtsam leida. Kord juhtus nii, et oli vaja arhiivist pilti “Okaskrooni” juurest, teati, et seal konkreetne foto tehti, aga pilti ei kusagil. Mõne aja pärast selgus kibe nali, et fotograaf oli objektiks märkinud “Okasroosike”.

*Kord kirjutas reporter fotole toreda allkirja: “Emakaru ehitab pesa avaga lõuna poole, et hommikune päike silma ei hakkaks paistma.”

Pilt oli vahva ja allkiri krapsakas, kuid fotolt vaatas vastu hoopis kährik. Õnneks avastas korrektor selle apsu.

*On juhtunud, et mitu ajakirjanikku satuvad ühtaegu samale objektile teineteisest teadmata, sest nad on sinna läinud erinevaid allikaid pidi. Siis on kaks võimalust – kas tehakse kahe peale veel parem lugu või manatakse nägu, justkui pole kolleegi märganudki, ja hiilitakse minema.

*Juhtus selline lugu, et toimetusse astus ühe toidukoha omanik ja küsis: “Kas härra Böf Strooganov on tööl?”. Tal oli mõned küsimused seoses laupäevarubriigiga “Mokka mööda”. Paraku ei teadnud ettevõtja, et see on vaid köögikriitiku pseudonüüm.

*Vahel teeb ajakirjanik tööd ka hilja õhtul ja varahommikul. Ükskord, kui tööpäev oli lõppenud kell 23, algas uus juba kell viis hommikul. Töö viis vallimäele pildistama. Et sünniks parem pilt, tuli objektist kaugeneda. Selg ees muidugi. Unine pea ei adunud, et tegu on mäega … Nii see esimene samm sügaviku poole sai astutud. Hetk hiljem jõudis alles kohale, et selja taga on päris järsk nõlv. Õnneks piirdus asi vaid kerge libisemisega.

*Mõni hea aasta tagas läks ajakirjanik ilusal vabal sügispäeval Simunasse matkama, lootes ka seeni ja marju korjata. Ta liikus küll peamiselt mööda matkarada, kuid kaldus sealt kuidagi kõrvale ja avastas end lõpuks vesiselt maastikult: kohati oli soine, aga kahlata tuli ka üle kraavide ja puude. Saabus pimedus ja ajakirjanik otsustas, et jääb ööseks metsa, sest veidi toitu oli kaasa võetud ning eriliseks paanikaks polnud põhjust. Seda enam, et vahepeal kostis temani autode müra, ei tundunud valges väljapääsu leidmine lootusetu. Mõne aja pärast helistati aga politseist – neile oli teada andnud reporteri lähedane. Seejärel lennutati rakette ja lasti korduvalt signaali, mille järgi metsast välja jõuda: Simuna elanikel võis olla põnev öö. Hommiku hakul sõidutas politsei hättasattunu, kuid õnnelikult leitu otse koduukse ette. Korravalvurid rääkisid, et otsima hakati, kuna oli lootust inimene leida: tal oli kaasas laetud telefon, millega sidet pidada, ning pealegi tuli öö vaatamata soojale päevale külm. Õnnelik reporter kirjutas oma seiklustest hiljem reportaaži, mis elevust tekitas.

*Päris tihti tuleb kontrollida, et ajalehe nime kirjutades ei asendu r-täht t-tähega, sest klaviatuuril on need kõrvuti ja kiirustades juhtub igasugu asju.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles