Voolu alla jäänud elektrik: aju veel natukene töötas

Toomas Herm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Staažikas elektrik Valter Kaibiainen on saanud mitmel korral särakaid, nii tavalisest 220voldisest võrgust kui ka tööstusvoolu. Rakvere Targa maja keerukale elektrisüsteemile sarnast pole ta varem teinud.
Staažikas elektrik Valter Kaibiainen on saanud mitmel korral särakaid, nii tavalisest 220voldisest võrgust kui ka tööstusvoolu. Rakvere Targa maja keerukale elektrisüsteemile sarnast pole ta varem teinud. Foto: Meelis Meilbaum

Ligi nelikümmend aastat elektrikuna töötanud Valter Kaibiainen meenutas, kuidas ta pikendusjuhet kokku kerides voolu alla jäi ja imekombel pääses.

Osaühingus KEK Elekter brigadiri ametit pidav Kaibiainen rääkis, et keris kokku pikendusjuhet, millel üks koht oli viga saanud. Keskkond oli niiske ja kui see koht talle pihku jäi, läbis keha 220voldine vool. “Kätt lahti ei saanud, selline tunne tekkis, et keerab keha sõlme,” meenutas mees läbielatut. Rääkida ei saanud, kuid millegipärast jäi Kaibiainenile mulje, et ta karjus.

Hiljem küsis paarimehe käest järele, kuid tema polevat midagi kuulnud.

“Natukene aju toimis,” jätkas mees. Voolu all olles nägi ta uksepakku ja kukutas end üle selle. Siis pääses juhe käest ja vooluring katkes.

Rakveres Targa maja juures töid tegev Kaibiainen tunnistas, et nii keerulise elektrisüsteemiga pole ta varem kokku puutunud. Majas on isegi elektrilülitid juhtmeta. Andurid annavad teada, kas ruumis on inimesi või mitte, ja vastavalt sellele lülitatakse lambid põlema või välja.

Kaibiaineni sõnul on tööstuslikud elektritööd keerulised ja tavaliselt tehakse neid koos automaatikutega. Olmelised elektritööd on keskmise keerukusega, kuid tavakodanik ilma vastava ettevalmistuseta nendega hakkama ei saa.

Tema hinnangul on palju nõukaajast pärit maju ja kortereid, kus elektrisüsteemid on vananenud. Need tuleks kiiresti ümber vahetada. Kümmekond aastat tagasi taheti see isegi seadusega kohustuslikuks teha, kuid siis loobuti.

Elektrik rääkis, et varem telliti talt kaks–kolm tööd aastas, kas korteri renoveerimisel või uue eramu ehitamisel. Viimasel ajal pole tellitud. Üheks põhjuseks võib olla inimeste majanduslik olukord.

Suvemajas võib jätta elektrijuhtmed seinale, kuid eramus või korteris tahetakse need tavaliselt seina sisse panna – see töö aga eeldab juba kapitaalremonti. On ju vaja seina freesida ja hiljem ära värvida.

Kaibiaineni sõnul on tal vanem talumaja ja ta vahetab seal järk-järgult vanad juhtmed uute vastu. Kõige ohtlikumad aga on harukarbid ja pistikupesad. Neid kontrollides tuleks jälgida, kas  isoleerpael juhtmete küljes on pruunistunud. See on märk, et juhtmed on üle kuumenenud ja harukarp või pistikupesa tuleks kiiremas korras uuega asendada.

Veel juhtis staažikas elektrik tähelepanu kaitsmetele. “Kaitsmed peavad kaitsma juhtmeid,” selgitas ta. Kui aga inimesed tänapäeval lisandunud elektritarbijate tõttu kaitsmete taluvusvõimet omatahtsi tõstavad, võivad juhtmed üle kuumeneda. Ja siis ei ole tulekahju enam mägede taga.

Elektrikute nali

Oluline ei ole mitte ainult Ohmi seadust teada, vaid ka seda tunnetada. Parim viis selleks on torgata näpud seinakontakti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles