Rakvere ansambel tuli Naissoo-konkursil teiseks

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanus Nurmoja.
Jaanus Nurmoja. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Täna Põltsamaal toimunud V üleriigilisel vokaalansamblite võistlusel "Naissoo laulud" tuli segaansamblite kategoorias teiseks Rakvere ansambel Ah, KaEl ja HaLe MaJa, ansambli kunstiline juht Jaanus Nurmoja tunnistati võistluse parimaks lauluseadjaks.

Žürii hindas segaansamblitest parimaks ning ühtlasi kogu võistluse Grand Prix vääriliseks Tallinna vokaalgrupi Ring (juhendaja Veronika Portsmuth). Ring tunnistati ka parimaks Naissoo loomingu esitajaks. Naisansamblitest tuli esikohale Ramsi ansambel Olla Daam, ansambli juhendaja Toomas Voll sai tunnustuse parima juhendajana. Žüriisse kuulusid Mare Väljataga, Sander Tamm ja Irja Targama. 

Võistlusel tuli esitada kolm laulu, neist vähemalt üks Uno Naissoo laul ning üks saateta laul. Rakvere ansambli kavas oli Jaanus Nurmoja seatud Toivo Kurmeti "Vaikuse laul" ja a cappella põimik "Igal linnul oma rada" Uno Naissoo loomingust, samuti Nurmoja enda loodud "Lähen ja naeran" Tõnu Trubetsky tekstile. 

Rakvere ansambli tuumik on meeskvartett HaLe MaJa, mille nimi moodustub liikmete eesnimede esimeste tähepaaride järgi. Kuna ansambel soovis Naissoo-konkursile kaasata naishääli ja klaverisaatja, siis "täienes" vastavalt ka ansambli nimi. Klaverisaatja Ahti Bachblum ning lauljad Kaia Tambi, Elo Üleoja, Hannes Veski, Lembit Kopso, Margus Lehtpuu ja Jaanus Nurmoja olidki seega kokku ansambel Ah, KaEl ja HaLe MaJa. Enamus neist on kammerkoori Solare lauljad, Elo Üleoja on Solare dirigent ning Ahti Bachblum ja Jaanus Nurmoja juhatavad meeskoori Rakvere. 

Jaanus Nurmoja väljendas siirast tänu kõigile ansambli liikmetele, tõstes iseäranis esile Elo Üleoja professionaalset panust õppeprotsessi ning Ahti Bachblumi ansambliga arvestavat klaverisaadet. 

Parima lauluseadja tiitli toonud põimikuks olid seotud Uno Naissoo laulud Heldur Karmo tekstile "Unistaja metsateel", "Metsa telegramm" ja "Kajakas" (lisaks lühike tsitaat laulust  "Tule minu valevasse purjepaati"), samuti instrumentaateose "Valss-grotesk" põhiteema, mida esitati vokaliisina. Esituse juurde käisid neile teostele vastavad linnuhääled - rähni toksimine, kajakate kisa, kanade kaagutamine, kuke kiremine ja lindude tiivaplagin.

Ka teistel rakverlaste esitatud lauludel oli oma kaudne seos Uno Naissooga. "Vaikuse laulu" algselt esitanud ansambliga Virmalised tegi koostööd ka Uno Naissoo poeg Tõnu, laulu "Lähen ja naeran" aga tunnustati 1990. aastal diplomiga Naissoo-nimelisel heliloominguvõistlusel laulude arvestuses. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles