Nii ütles üks mees valimistejärgse päeva hommikul. Meie kepikati jõudis ka marjamaale, lisas teine. Aga see ilueedi, keda mina valisin, pidi jääma karjamaale, lisas kolmas. Mis muud, kui see pudel, mille ta mulle võidu puhul lubas, jääb saamata.
Tellijale
Meie totu sai ka Toompeale
/nginx/o/2018/01/10/7474979t1h32ea.jpg)
31. märts 2015, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oli lõbus ja kurb ühtaegu. See, kuidas inimene võimu nimel kaotab oma väärikuse ja tõsiseltvõetavuse, võiks olla isegi naljakas, kui sellest ei sõltuks meie kõikide päriselu. Suhe valija ja võimulepürgija vahel on peaaegu sama intiimne kui abielus oleva mehe ja naise vahel. Oma iidoli kaotust elatakse valusalt üle. Tahtsin Tammsaaret valida, aga ei leidnud ühestki nimekirjast. Ta on ju surnud. Kas tõesti? Millal ta suri? Ma ei teadnud, et ta haigegi oleks olnud. Valisin siis selle “840 muidugi”.