Juhtkiri: halva teo lunastus

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rahatrahvide tasumata jätjad, liiklusseaduse või avaliku korra rikkujad on pandud sageli aresti asemel üldkasulikku tööd tegema. Üldkasulikku tööd ei määra kohtud mitte ainult väärteo korras karistatutele, vaid ka kurjategijatele. Mullu oli koguni kurioosne juhtum, mil katseajal toime pandud uue kuriteo eest määras Viru maakohus karistuseks 1062 tundi üldkasulikku tööd.

Üldkasuliku töö tegemise jälgimisel tuleb kriminaalhooldajal arvestada mitme õigusaktiga. Näiteks sellega, et tasuta töö ei segaks leivateenimist või õppimist. Või mõlemat korraga.

Kohtud on hakanud viimasel ajal varasemast tunduvalt rohkem rakendama ka väärtegude puhul asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Eks arestikambris veedetud aeg mõjutab samuti riigi rahakotti nagu vanglaasukategi ülalpidamine. Siit tekib aga paratamatult küsimus: kas see karistuspoliitika ikka täidab oma ülesannet või annab õigusrikkujatele julgust juurde?

Iseenesest on seadusrikkujatele määratud asenduskaristus üldkasuliku töö näol igati õigustatud – halba korda saatnud isik heastab oma tegu ühiskonnale midagi kasulikku tehes. Ja mitte formaalselt paberil, vaid päriselt. See ei ole lihtne ülesanne korraldada, sest sageli ei ole ÜKT määratud inimestele, kes oma loomult on distsiplineeritud, koostööaltid. Vähe on niisuguseid juhtumeid, nagu näiteks lastekirjanik Mika Keräneniga, kes sai oma ÜKT-tunnid selle eest, et lükkas mänguväljakul oma lapse kiusajad porisse pikali. Karistuseks pidi ta 360 tundi pildistama Eesti Rahva Muuseumi tarvis Supilinna.

Enamasti ei ole ÜKT-tundide saajad väga motiveeritud tööd tegema. Ja ei ole väga lihtne leida asutusi, kes selliseid tunde pakuksid, sest see eeldab ekstra inimesi, kes karistusekandjatega suhtlevad, neid juhendavad ja kontrollivad.

Aga kui seadus sellise karistuse vormi ette näeb, siis oleks ehk tõhus ka selle rakendamise pool täpsemalt välja töötada ning palgata inimesed, kes ekstra ÜKT-tundide korraldamisega tegelevad, selmet maksta arestikambriarveid. Näiteks on omavalitsustes alati vaja teha aasta ringi heakorratöid, olgu siis maal või linnas, aeg-ajalt pakutakse seda tööharjutusena töötutele, aga miks mitte seadusrikkujatele asenduskaristusena, süsteemselt ja regulaarselt – oleks tunnid tehtud ja ümbrus korras.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles