1. aprilli on peetud traditsiooniliselt naljapäevaks, mil hea võimalus teistele vigurit teha, ilma et keegi selle pärast väga pahaseks saaks.
Juhtkiri: Aprill! Aprill!
2. aprill 2015, 07:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küllap oli sinulgi, hea lugeja, võimalus aprillinalja teha või selle orki langeda. Seda kohe hommikul kodus, kuuldes märkust “Sul on selg valge” või päeva peale uudiseid lugedes.
Muidugi võib mõelda, et selline kampaania korras nalja heitmine pole üldse mingi õige asi. Ja huumorivaesed inimesed kipuvad tavaliselt sel puhul ka labaseid nalju tegema. Aga mõni asi on kohe väga vaimukas ning kisub suu muigele veel tagantjärelegi.
Teadagi pole naljategemine naljaasi ning seda enam tunneme, et huumorit võiks meie igapäevaelus palju rohkem olla. Sageli kohtame inimesi, kelle naljataju on üldse nullilähedane, ja ega nemadki selle üle ise uhkust tunne.
Ka Virumaa Teataja viskas lisaks libauudisele Haljala leopardikasvatusest eile pisikese vimka, küsimus suurele ringile on see, kas seda ka keegi märkas.
Paljud võib-olla on mõelnud selle peale, miks siiski 1. aprilli naljapäevana tähistatakse.
Traditsiooniliselt pühitseti uut aastat paljudes vanades kultuurides just 1. aprillil. Pärimuse järgi põhjustas paavst Gregorius XIII kalendrireform, millega nihutati uusaasta 1. aprillilt 1. jaanuarile, palju segadust.
Osa inimesi aga jätkas vanade kommete järgi elamist ja tähistas uut aastat jätkuvalt 1. aprillil. Neid siis hakatigi haneks tõmbama, neile naljaõnnitlusi saatma või neid narriks hüüdma. 1. aprilli tähistatakse väga paljudes maailma riikides.
On pakutud veel, et naljapäeva sünni taga oli Rooma keiser Constantinus Suur, kes andis oma kojanarrile õiguse ühel päeval aastas riiki juhtida. Too andnud kohe välja edikti, mis käskinud sel päeval, 1. aprillil, tegelda vaid absurdi ja lollustega.
Igatahes on 1. aprillil ninapidivedamine ka eesti rahva seas juba ammustest aegadest tugevasti juurdunud.