Repliik: Nalja kah

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teele Üprus.
Teele Üprus. Foto: Marianne Loorents

Mäletan lapsepõlvest, et ükski 1. aprill ei möödunud naljata. “Sul on püksis auk” või “Su suu on must” kuulusid vaieldamatute lemmikute hulka.

Vanemana on aprillinalja järjest vähemaks jäänud. Ma ei tea, kas aeg on edasi läinud või lihtsalt täiskasvanud inimesed naljapäeval enam nalja ei viska. Või siis viskavad läbimõeldud nalju. Harva.

Seda enam ehmusin, kui eile hommikul elukaaslane ütles, et mul on teksad katki. Esimesena tuli pähe mõte, mis ma nüüd jalga panen. Naljale ma ei mõelnudki. Kui ta ütles “Aprill!”, sain aru, kui lihtne on mind haneks tõmmata. 10aastane mina oleks nalja kohe läbi hammustanud.

Aga tegelikult on tore, kui lihtsad asjad meid naerma ajavad. Ja naer on ju see, mis toidab. Isegi kui nali on tobe. Loodan, et teiegi eilses päevas oli palju nalja, kuigi selleks et naerda, ei pea olema naljapäev. Iga päev natukene.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles