Õnnelikud kanad annavad perele 100 muna päevas

Kristi Ehrlich
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elen Põdra, Hardo Tamme ja pisitütar Anni selja taga aias siblivad kanad, kelle munad on pererahvas tänaseks juba korvi kokku korjanud.
Elen Põdra, Hardo Tamme ja pisitütar Anni selja taga aias siblivad kanad, kelle munad on pererahvas tänaseks juba korvi kokku korjanud. Foto: Meelis Meilbaum

Karusaare talu pererahvas alustas kanade pidamist umbes neli aastat tagasi viie kanaga. Nüüd on neil 250pealine kanakari, kes kevade saabudes jalutab hektarisuurusel maaalal vabalt ringi.

Sämi-Tagakülas asuva Karusaare talu perenaist Elen Põdrat ja peremeest Hardo Tamme ajendas kanu võtma soov saada oma perele puhast toitu. Vähem tähtis polnud seegi, et tehtud investeering ennast lühikese ajaga ära tasuks. “Võtad tibud, kes pool aastat või veidi rohkem kasvades hakkavad juba tulu tooma,” vihjas Tamm munade müügist saadavale rahale.

Koos kukkedega jookseb talu ümbruses vabalt ringi umbes 250pealine kanakari, kes toitub võimalikult taimselt ja looduslikult, nagu ammustel aegadel, ja muneb umbes sada muna päevas. “Meie kanakasvatamise viisi juures ei saa rohkem tahtagi, sest mahekana toitumine on teistsugune,” märkis Põdra ning täpsustas, et taimsele toidule nad jõusööta kanadele lisaks ei anna, ussikesi leiavad siblijad ise ja talvel kanalas kinni olles saavad turgutuseks kitsepiima.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles