Korteriühistud saavad majade rekonstrueerimiseks taas toetust

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermaja Rakveres.
Kortermaja Rakveres. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Korteriühistutel ja kohalikel omavalitsustel on võimalik saada korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge. Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse summa on 102 miljonit eurot, millega on võimalik hinnanguliselt rekonstrueerida 1000 korter­elamut.

Toetuse eesmärk on korter­elamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine ning taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine, toetuse abil vähenevad kodumajapidamiste energiakulud, pikeneb hoonete eluiga ning paraneb üldine elukeskkond.

Toetust rekonstrueerimistööde tegemiseks hakatakse andma kolmes osakaalus – 15%, 25% ja 40% tööde maksumusest, osakaal sõltub saavutatavast energiasäästust ja tehtavatest töödest. Erandina on Ida-Virumaal paiknevate korterelamute toetuse määr tulenevalt selle regiooni elamute mahust ning seisukorrast 10% võrra kõrgem.

Majandus- ja taristuministri Urve Palo sõnul aitab riik järjest enam parandada inimeste elukeskkonda, mille loomulik osa on soojustatud kodu parema sisekliimaga.

“Lisaks 40 000 pere elukeskkonna parandamisele aitab korterelamute rekonstrueerimine kaasa ehitussektori kasvule, andes omakorda kodumaal tööd paljudele inimestele,” ütles ta.

Näiteks kui üks perekond maksab kütte eest aastas keskmiselt 100 eurot kuus, siis pärast elamu terviklikku rekonstrueerimist kahaneb küttearve umbes 50 euroni. “Üle jääva 50 euro eest tasutakse küll osaliselt tööde tegemiseks võetud pangalaenu, kuid elamu on korras, väärtus kõrgem ja lähima 10–20 aasta jooksul ei ole vaja teha suuri investeeringuid elamu remondi tarbeks. Sellistes elamutes on elukvaliteet kindlasti tunduvalt parem,” rääkis Urve Palo.

15%lise toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu ellu viima energiatõhusust suurendava rekonstrueerimise, mille abil saavutatakse vähemalt 20%line arvutuslik energiasääst soojusenergia tarbimiselt.

25%lise toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu rekonstrueerima korterelamu keskküttesüsteemi, soojustama ja rekonstrueerima korter­elamu välisseinad täies mahus, vahetama kõik projekti käivitamise ajaks vahetamata aknad kolmekordse klaaspaketiga energiasäästlike akende vastu ning soojustama ja rekonstrueerima korterelamu katuse. Eelnimetatud töödega peab korterelamu saavutama energiatõhususarvu klassi D.

40%lise toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu saavutama korterelamu rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Selleks peab tegema kõik 25%lise toetuse saamiseks nõutud tööd ning lisaks paigaldama aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapõsed. Samuti rekonstrueerima korterelamu ventilatsiooni selliselt, et korterelamusse paigaldatakse soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe süsteem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles