“Pruugitud aeg” - elatud aja tagajärjed

, kirjanduskriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maire Liivamets
Maire Liivamets Foto: Erakogu

Teated maailma igast nurgast muutuvad aina süngemaks ja me oleme sunnitud üha sagedamini küsima, kuhu inimkond küll suundub. Uskumatu vägivald üksteise vastu! Tapvad haigused ja looduskatastroofid, mida me muidugi ei suuda ära hoida, kuid mõistliku käitumisega pisut leevendada siiski.

Ent see targaks arvatud olend, keda kutsutakse homo sapiens’iks, käitub praegu sedavõrd pidurdamatu isekusega, et kujundlikult öeldes tunned maamuna värisemist jalge all. Teisalt pole välistatud, et oleme siin, Eestis, juba mõistlikuma ja erguma närviga, kui nt viisteist aastat tagasi, sest meil on kogunenud mõndagi, mida hoida. Eks igaüks mõtleb kõigepealt iseenda kaitsmisele. Seega tunnen lausa kohustust pöörata tähelepanu ühele raamatule, mida kõik võib-olla ei jaksa läbi lugeda.

Selleks et mõista, mis meie lähialadel toimub, astun harjumuspäraselt rajalt, st eesti kirjandusest, natuke kõrvale ja loodan, et teidki huvitavad mu tähelepanekud Ukraina-Valgevene päritolu Euroopas elava kirjaniku Svetlana Aleksijevitši kogukast (430 lk) vestlusteraamatust “Pruugitud aeg”.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles