Vihula vallavalitsus soovib valla omandisse taotleda riigile kuuluvat maatükki Käsmu sadama naabruses ning muuta kahe kinnistu piire. Selle tagajärjel lisaks maale ka mitmest hoonest ilma jääva meremuuseumi eestvedaja Aarne Vaik näeb selles tegevuses soovi muuseum hävitada.
Homme õhtul koguneva Vihula vallavolikogu päevakord näeb ette Käsmu külas asuva kahe kinnistu piiride muutmist ja ühe riigi omandisse kuuluva kinnistu Vihula valla omandisse taotlemist, sest kinnistud on seotud Käsmu Majaka sadamale algatatud detailplaneeringuga.
Kinnistul, mida vald riigilt omavalitsusele tahab küsida, asuvad meremuuseumi laevaehitusplats ja abihooned.
SA Käsmu Meremuuseum nõukogu esimees Aarne Vaik aga leiab, et vallavalitsuse tegevus on vastuolus seadusega, sest enne, kui asuda riigilt maad taotlema, peaks olema sadama detailplaneering kinnitatud, mida seni veel tehtud ei ole.
Kinnistute piiride muutmiseks on Vaigu sõnul vaja maaomanike kirjalikku nõusolekut, mida vallavalitsusel samuti ei ole. Vaik ütles, et vallavalitsus eesotsas Urmas Osilaga on asunud toetama ärihuvidega suvitajatest sadamaarendajaid, kes taotlevad suurematele jahtidele sobiva külastussadama ehitust, kuigi maakonna ja valla arengukava näevad ette Käsmus väikesadama ehitust, mis on mõeldud harrastuskaluritele ja kohalikele paadiomanikele.
Kalurisadama ehitamist toetab ka kohalik kogukond, jahisadama rajamise vastu on seevastu kogutud 97 allkirja.
Vihula vallavalitsuse liige Urmas Osila rõhutas, et vallavalitsus teeb kõiki toiminguid seadusest lähtuvalt. “Kõik maaga seotud tehingud on volikogu pädevuses,” märkis Osila ning lisas, et enne, kui vallavalitsus saab minna küsima maaomanike nõusolekut piiride muutmiseks, peab selleks olema vallavolikogu luba. Seda homsel istungil küsitaksegi.
Samuti ütles Osila, et valla ainuke huvi maa taotlemiseks ja piiride muutmiseks on arendada sealset avalikku ruumi. Selline selgitus on lisatud ka homme volikogusse arutamiseks minevatele eelnõudele.
Veel leiab Vaik, et detailplaneeringu läbiviijad esitavad plaanitavat sadamat kui Käsmut rikastavat ja arendavat projekti, tegelikkus on aga vastupidine.
Kui meremuuseumi tegevused näevad alal ette merekultuuri viljelemist – eeskätt merehariduse andmist lastele –, siis arendajad soovivad näha territooriumil ka kõrtsi, mille kõrval oleks meremuuseumil sobimatu tegutseda mälu- ja haridusasutusena. Ühtlasi kaovad miljööväärtus ja kaunis merevaade.
Osila sõnul ei tohi sadama territooriumile kõrtsi ehitada. “Sadamaalale on ette nähtud ainult sadamat teenindavad objektid,” lausus vallavalitsuse liige ning täpsustas, et sama kehtib rannaala kohta.
Ka keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak ütles, et Lahemaa rahvuspargi kehtiva eeskirja järgi ei saa sadamasse kõrtsi rajada.
Muu hulgas tegi keskkonnaamet märkuse krundi ehitusõigusega seoses, eeskätt hoone kõrgust, aga ka ehitisealust pinda ja mahtu silmas pidades, sest muidu jääks uus hoone ajaloolises keskkonnas domineerima.
Merevaate kadumise kohta ütles Maret Vildak, et vaatekoridorid on määratletud muinsuskaitse eritingimustes.
“Eskiisis toodud lahenduse kohaselt on uus hoone kavandatud kordonihoone olulisele vaatekoridorile nii merelt kui ka kordonihoone poolt vaadatuna. Seega detailplaneeringu eskiisis näidatud uue hoone asukoht ei sobi ja seda tuleb muuta.”