Juhtkiri: Ameerika Rakveres

Siiski on tore, kui “päris Ameerika” inimestele lähemale tuuakse, sest on ju Ühendriikide näol tegemist paigaga, mis paljudele eestlastele alatiseks kättesaamatuks värviliseks unistuseks jääb.

Kokakoolat saame poest osta, popkorni ja hamburgerit ka, kuid uljalt mööda Route 66t sõitmine jääb unenägudesse.

Kui Euroopas on meist paljud reisinud, siis suure lombi taga käinuid on kordades vähem. Selle võrra tundub Ameerikamaa ka eksootilisem ja ihaldatum, kuigi Oprah ja dr Oz tulevad teleriekraani vahendusel nagu naksti meie tuppa, kui vaid lubame.

Iseasi on, kas tutvustada lihtsalt üht riiki või teha seda mingi kaugema eesmärgiga. Pisut võõristavalt mõjus Rakvere koolilastele peetud loeng õppimisvõimalustest USAs.

Ehk mindi selles hiigelriigi elu ülistamisega pisut liiale. Samuti pandi noortele südamele, et pärast siinse kooli lõpetamist tuleks kindlasti lombi taha vaadata.

Rohi on rohelisem tegelikult ainult seal, kus meid ei ole.

Üks Ameerikasse läinud eestlane rääkis kord, kui temalt uuriti, kus parem on, et kui ta istub Ameerika pingil, tundub Eesti pink ahvatlevam, ja kui ta jällegi Eesti pingil istub, siis meelitab teda Ameerika oma.

Teiste rahvuste tundmine on oluline, aga praegu, kui eestlasi iga päevaga järjest vähemaks jääb, peaks äkki hoopis Eesti päevi korraldama ja noori siia jääma meelitama.

Maailm ei ole üksnes Eesti ega Euroopa, seda on mõttekas aeg-ajalt meelde tuletada. Tore on aga vaadata rõõmsaid Eesti lapsi, kes eksootilise välimusega võõramaalastega selfisid klõpsivad ning neid pärast sotsiaalmeediasse riputavad.

Mina ja ameeriklane. Väike vaheldus hallis argipäevas ning kohe kerkib ka küsimus – mis järgmiseks?

Võib arvata, et Hiina päevad, Saksamaad või Jaapanit tutvustavad sariüritused linnarahvale samamoodi peale lähevad.