Kiri: Kas riigikogu valimised on õigustühised?

Eesti vabariigi põhiseaduse, mille Eesti rahvas võttis rahvahääletusel vastu 1992. aasta 28. juunil, paragrahv 59 ütleb, et “seadusandlik võim kuulub riigikogule”. Paragrahvi 60 esimeses lõigus on aga kirjas, et “Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane”.

Väga lühidalt öelduna on proportsionaalsuse põhimõte tihedalt seotud ühetaolisuse põhimõtte selle osaga, et häältel oleks valimistulemuste väljaselgitamisel võrdne kaal.

Valimisvabaduse printsiibi järgi on valimised vabad, kui hääletamine toimub ilma sunni ja lubamatu surve avaldamiseta valijale. Üldsuse printsiip tähendab reeglina õigust valida (aktiivne valimisõigus), samuti õigust valitud saada (passiivne valimisõigus). Ühetaolisuse printsiip nõuab, et iga valimisõiguslik kodanik saaks oma valimisõigust teostada võimalikult sarnasel viisil. Otsesuse printsiip tähendab ajalooliselt seda, et riigikogu peab olema valitud ilma valijameeste vaheastmeta. Salajasuse printsiip kõige üldisemalt öelduna on see, et hääletamine on salajane, kui hääletajal on võimalus jätta enda teada, kelle poolt ta kavatseb hääletada, hääletab või hääletas.