Majandusteadlane Andres Arrak rääkis eile Haljalas toimunud rahvusvahelisel konverentsil “Partnerluses peitub jõud”, et raske raha eest oskab iga loll end hästi tunda.
Kole koll matemaatika ajab pehmele teele
10. aprill 2015, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Elukunst seisneb selles, et osata nautida asju, mis maksavad vähe või üldse mitte midagi,” kõneles Arrak, kes tõi näiteks meie puutumatu looduse, vaikuse ja rahu.
Arrak on südamest veendunud, et Eesti on päeva lõpuks üks parimaid kohti maailmas, kus elada, sest meil on hõre asustus ja palju maad. “Ja nii naljakas, kui see ka ei ole, on meie kehv suusailm liha- ja piimatootmiseks üks parimaid,” ütles ta. Maailma elanikkond kasvab kiiresti ja kõik inimesed tahavad süüa. Nii ongi Andres Arraku sõnul muld varsti kullast kallim. Mulda meil aga piisab.
Samas ei uskunud ta, et maapiirkondadesse oleks võimalik töökohti juurde luua, sest põllumajanduslik tootmine on sedavõrd mehhaniseeritud, et inimesi seal eriti vaja pole. Küll leidub üha rohkem neid, kes tahaksid elada maal, käies tööl linnades.
Maapiirkondade suurim probleem on vaesus ning kõige vaesemad piirkonnad Eestis jäävad ida- ja lõunapiiri äärde. Lõuna-Eesti, eriti Valga- ja Põlvamaa väga suureks probleemiks pidas Andres Arrak tõika, et alates taasiseseisvumisest on sealt kadunud koguni 40% töökätest. “Kogu Eestis on töökäsi veerand sajandiga pea 30% vähemaks jäänud,” lisas ta.
Loe edasi SIIT.