Põlevkivitööstuse pärand on väärt UNESCO maailmapärandi nimekirja kandmist

Ago Gaškov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlevkivitööstuse pärand on väärt UNESCO maailmapärandi nimekirja kandmist.
Põlevkivitööstuse pärand on väärt UNESCO maailmapärandi nimekirja kandmist. Foto: Ago Gaškov

Läinud reedel avati Kohtla kaevanduspargi maapealne osa ehk rikastusvabriku hoone, kus on võimalik vaadata, kuidas möödunud sajandil põlevkivi käsitsi sorteeriti, ja saada ülevaade põlevkivikaevandamise ajaloost. Isegi helilõigud kuulsate kaevurite intervjuudega on külastajatele kättesaadavaks tehtud. Juba laupäeval käis uuendatud väljapanekut vaatamas umbes 300 inimest.

“Rikastusvabrikus on palju salakambreid, mida saab minna vaatama koos giidiga. Ma soovitan seda kindlasti teha,” innustab külastajaid Kohtla kaevanduspargi-muuseumi nõukogu esimees Hardi Murula. Üks nendest salakambritest on ruum, kus naised noppisid mäemassist välja paekivi. Kohtla kaevanduses rikastati põlevkivi käsitsi. Maa all lahti murtud põlevkivi segamini paekiviga saadeti transportööridega rikastustorni, kus kaevurite naised seda sorteerisid. Vahetuse jooksul käis naiste näppude vahelt läbi kümneid tonne märga ja rasket paekivi. “See oli üks raskemaid töid kaevanduses,” märkis Murula.

“Põlevkivitööstuse pärand väärib kandmist UNESCO maailmapärandi nimekirja,” ütles Murula. Kui rikastusvabrikusse rajatud hariduskeskuses on palju arvutiekraane, siis kaevanduspargi hoovis on hulk tehnikat, näiteks vagonetid põlevkiviga, vedurid ja inimeste veoks mõeldud vagunid. Kaevanduspark areneb Kohtla-Nõmme valla ja Eesti Energia koostöös. Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul ei tohi põlevkivitööstuse pärandit käsitleda kui probleemi. See on pigem võimalus näidata, mida Eesti inimesed on unikaalse tööstuse arendamiseks teinud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles