Oliver Šnaider astus kodus jalga hambaorgi, mille tema väike õde oli maha pillanud. Abi saamiseks pöördus noormees Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonda, kust loodetud abi jäi saamata.
Rakvere EMO ei leidnud jalga astutud hambaorki
16. aprill 2015, 07:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalalaba lõigati küll erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) lahti, kuid hambaorki sealt ei leitud sellest hoolimata, et võõrkeha oli jalalaba katsudes sõrmede all täiesti tuntav. “EMOs uuriti jalga 30 minutit, aga ei leitud midagi,” nentis Šnaider, kellele öeldi, et kude kasvab ümber hambaorgi ja jalg võtab selle omaks. Haav õmmeldi kinni ja noormees saadeti koju.
Et ka nädal pärast EMOs käimist oli Šnaideril valus astuda, otsustas ta perearsti vastuvõtule minna, kus talle sama juttu räägiti.
Kuna hambaork torkis isegi kahe ja poole nädala möödudes ning haav oli ka mädanema läinud, suundus noormees uuesti EMOsse, kus endiselt ei saadud võõrkeha jalalabast kätte.
Seejuures pani Oliver Šnaiderit imestama asjaolu, et kui esimesel korral anti talle visiidi lõppedes EMOst kaasa paber, kus oli selgelt kirjas, et hambaorki jalast ei leitud, siis teise visiidi järel sai ta paberi, kuhu oli märgitud, et võõrkeha leiti. EMOst saadeti Šnaider haigla haavaõe vastuvõtule. Enne haavaõe juurde jõudmist pigistas noormees ise haava. “Jalast hüppas välja kahe sentimeetri pikkune ork.”
Rääkinud haavaõele juttu sellest, kuidas jalg pidi hambaorgi omaks võtma, hakkas õde Šnaideri sõnul selle peale naerma.
“Kolm nädalat pidin kodus istuma,” oli noormees nördinud, sest parasjagu on tal käsil kooli lõpetamine ja töö otsimine.
“Kolmest töökohast kindlasti öeldi ei,” märkis noormees, kelle liikumine oli valutava jala tõttu häiritud.
Rakvere haigla peaarst Sirje Kiisküla ütles, et haigusjuhu meditsiinilisi üksikasju ei saa
ta andmekaitseseadusest tulenevalt täpsemalt kommenteerida.
“Vabandame patsiendi ees tema kannatuste pärast, mis tekkisid seetõttu, et pind ei tulnud korduvatel arsti vastuvõttudel nähtavale, ravi jätkub, hoiame patsiendiga ühendust,” lausus peaarst.
Oma arstlikule kogemusele tuginedes märkis Kiisküla, et pinnu – mida hambaork on – saab eemaldada, kui see on silmaga nähtav, röntgeniülesvõttel see nähtav ei ole.
Pahatihti aga juhtub, et pinnu sisenemisava tõmbub lihaste, kõõluste ja fastsiate tavapinge tõttu kokku ja pind kaob sügavale kudedesse.
“Pinnu kättesaamise nimel ei ole mõistlik elutähtsaid organismistruktuure katki lõigata. Kui pindu nahaalusest koest ka abilõike abil ei leita, määratakse patsiendile antibakteriaalne ravi ja valuvaigistid,” selgitas Kiisküla ning lisas, et ravi foonil lükkab organism pinnu välja või moodustub pinnu ümber hoopis kapsel, mida on vajadusel võimalik hiljem eemaldada.
Luumurd jäi lapsel diagnoosimata
Kriitiline on Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonna töö suhtes ka lapsevanem Maret Õun, kes pöördus 3. aprillil veidi enne kella 20.30 EMOsse, sest tema poeg oli palli mängides kukkunud. Lapse käsi valutas ja oli õrnalt paistes.
“Jõudsin EMOsse, kus tehti röntgenipilt ja öeldi, et luumurdu ei ole, on vaid põrutus. Lapsele anti kolmnurk, et käsi paigal püsiks, ja kästi külma peale panna,” meenutas Õun.
Et nädala möödudes ei olnud asi paremaks läinud ja ema koos lapsega viibis Tartus, pöörduti sealsesse EMOsse, kus vaadati ka 3. aprillil Rakvere EMOs tehtud röntgenipilti.
Seal öeldi kohe, et on randmeluu murd, kuid kindluse mõttes tehti uus pilt, mis seda ka kinnitas.
“Tartu arstid imestasid, et Rakveres ei pandud kätt kipsi ja et oli vale diagnoos. Arstid ütlesid veel, et õnneks ei läinud lapsel asi selle nädala jooksul hullemaks,” rääkis Õun, lisades, et temal on usaldus Rakvere EMOs töötavate arstide vastu kadunud.