Kui ringi seikleme, tahame nähtut talletada, sestap teeme pilti. Kui lapsena reisile läksin, andsid vanemad kaasa fotoaparaadi filmilindiga, kuhu mahtus 24 või 36 pilti. Pidin hoolikalt kaaluma, mida üles võtta.
Repliik: lahmime enekaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd lahmitakse pilte valimatult. Kohati tundub, et oma silmaga uudse koha ilusse ei süvenetagi, tehakse klõps ja pannakse otsejoones edasi, uusi pilte tegema.
Lausa naerma ajas seik Pariisis, kui mitu Eiffeli torni teisele korrusele jõudnud turisti kiirustas jooksuga liftist välja, et aga kähku pildistama saaks hakata.
Suurtes turimismagnetites pole ka endlikepp enam uus asi. Kes veel ei tea, siis see on pulk, mille külge kinnitatakse telefon. Niisuguse käepikendusega saab endast mõne objekti taustal pildi teha, moodsamas keeles siis eneka või selfie.
Ma loodan, et see on mööduv trend ning inimesed jäävad siiski oma silmale kui kuningale kindlaks. Aga vaadates, kui kiiresti toimub areng nutitelefonide jms maailmas, siis võib-olla ei tasugi millelegi loota, sest keegi ei aima, mis kõik veel juhtuma hakkab.