Rakvere linnavolikogu otsustas pärast enam kui tunniajast arutelu toetada Tallinna ülikooli Rakvere kolledži tegevust järgmisel õppeaastal kuni 80 000 euroga tingimusel, et sügisel avatakse kolledžis vähemalt kaks õppesuunda.
Rakvere ostab kolledžile aasta juurde
23. aprill 2015, 08:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu volikogu majanduskomisjoni esimees Anne Nõgu meenutas, minnakse selle otsusega tagasi kolledži algusaastate juurde, sest 2002–2004 toetas linn kolledži tegutsemist samuti rahaliselt.
Tallinna ülikooli rektoraadi plaan oli kolledžis sel sügisel vastuvõttu mitte korraldada. See aga oleks paljude arvates tähendanud lihtsalt õppeasutuse vaikset hääbumist.
“Minu hinnangul on Tallinna ülikooli rektoraadi peades juba tükk aega tagasi sündinud otsus Rakvere kolledž kinni panna,” lausus Rakvere linnapea Mihkel Juhkami. Linnapea sõnul on ülikooli käitumist küll väljapressimiseks nimetatud, kuid tema seda nii ei näe.
“Nad ei tulnud välja pressima, vaid selgelt ütlema, et panevad kolledži kinni,” ütles Juhkami.
Paraku kohtas ülikooli rektoraat kolme nädala eest ootamatut teadet Rakverre tuues siin tugevat vastuseisu nii kolledži, linnavalitsuse kui maavalitsuse poolt. Läbirääkimiste käigus jõuti kompromissini, mis ka eile õhtul Rakvere linnavolikogu otsuseks vormistati.
Rakvere linn lubas toetada kolledžit 2015/2016. õppeaasta sügissemestril kuni 35 000 ja kevadsemestril kuni 45 000 euro ulatuses.
Maavanem Marko Torm lausus, et juba on käima lükatud töö ministeeriumidega, et leida võimalusi riigipoolse lisarahastuse leidmiseks.
Rakvere kolledži juhi Kalle Karroni sõnul on Eestis kuus regionaalset kolledžit, mille juhid on üheskoos pöördunud siseministeeriumi poole, et leida vahendeid kolledžite töös hoidmiseks.
“Mõningaid liikumisi on olnud märgata, aga millestki reaalsest on veel vara rääkida,” lausus Karron.
Mihkel Juhkami sõnul saab ta aru Tallinna ülikooli otsusest Rakvere kolledžit koomale tõmmata. “Nad on Tallinnas väga ekspansiivselt arenenud ning muutunud olukord sunnib vahendeid lugema,” rääkis linnapea.
Muutunud olukord tähendab aga ennekõike seda, et riik lõpetas kõrgkoolidele pearaha maksmise ning eraldab koolidele lihtsalt kindla summa. “Kui see on objektiivne põhjus, siis üliõpilaste arvu vähenemist oleks rektoraat pidanud küll ette nägema,” lisas Juhkami.
Tudengite arv on viimastel aastatel vähenenud, suurem vähenemine ootab aga alles ees, sest kõrgkoolidesse hakkavad astuma kõige madalama sündimusega ajal ehk aastatel 1996–1998 sündinud noored.
“Ülikoolid tõmbavad otsi kokku ja hakkame maitsma tasuta kõrghariduse esimesi vilju,” nentis volikogu hariduskomisjoni esimees Martti Marksoo.
Kungla lasteaia direktor Liidia Bobkova arvas, et kolledž on oluline kogu maakonna jaoks. “Kas linn ei maksa kinni seda, et maakonna lasteaiad saavad endale noored õpetajad?” küsis ta.
Kõige suurem kahtleja volikogus oli aga ettevõtja Olev Puldre, kes küll esiti arvas, et linn ei peaks ülikoolile midagi maksma, kuid lõpuks jäi hääletusel erapooletuks. “Rallit ja motokrossi ilma sponsorita ei sõida, eks samamoodi ole ka kolledžiga,” avaldas arvamust teine ettevõtja Roman Kusma.
Rakvere linnavolikogu otsus ei tähenda automaatselt siiski seda, et sügisel kolledžis lasteaiapedagoogi ja sotsiaalpedagoogi erialadel I kursus avatakse.
Vastava otsuse langetab Tallinna ülikooli senat, mis koguneb järgmisel teisipäeval. Ülikooli rektoraat on igal juhul lubanud Rakvere linnavolikogu toetusotsuse korral vastavasisulise eelnõuga senati ette minna.
“Meil oli väga kiire ja sestap ei ole olnud võimalust ka riigi või teiste omavalitsustega läbi rääkida,” selgitas Rakvere linnavolikogu esimees Toomas Varek.
Ka ei anna volikogu otsus mingit selgust selles, mis saab kolledžist 2016. aasta sügisel. “Aga meil on vähemalt aasta aega asjaga põhjalikumalt tegeleda, sest tundub olevat küllalt ühine arusaam, et Rakverel on kõrgkooli vaja,” lausus Varek.