Väike-Maarja keeletammikus sirgub nüüdsest luuletamm

Kristi Ehrlich
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leelo Tungal tõstis viimased labidatäied mulda puujuurtele, nagu keeleauhinna laureaatidel kombeks on.
Leelo Tungal tõstis viimased labidatäied mulda puujuurtele, nagu keeleauhinna laureaatidel kombeks on. Foto: Marianne Loorents

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna tänavuse laureaadi Leelo Tungla eilne ettekanne Väike-Maarja seltsimajas juhatati sisse lauluga “Oma laulu ei leia ma üles” ansambli Metsatöll esituses.

Loo sõnade autor luuletaja Leelo Tungal ütles, et temale antud keeleauhind on imeline üllatus, mida ta oodata ei osanud.

“See on minu jaoks väga suur tunnustus. Ma olen elu jooksul mitmelt poolt tänu saanud, aga enamasti on need olnud väiksed tänukirjad. Selle auhinnaga on nagu pidustuste periood alanud,” tunnistas laureaat, kes eilse tuulise päeva lõpuks pani keeleparki kasvama endale pühendatud puu – laureaaditamme. Tegemist on keeletammiku 27. puuga.

Pikemalt loe SIIT.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles