Nädala kaja: kolledž läheb šaakalite ette

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Pulver.
Andres Pulver. Foto: Marianne Loorents

Teisipäeval jõuab Tallinna ülikooli Rakvere kolledžil kätte tõehetk, sest just siis istub koos Tallinna ülikooli senat, kes peab otsustama, kas sügisel kolledžisse vastuvõtt toimub.

Kui mitte, siis on see õppeasutus ülima tõenäosusega määratud vaiksele hääbumisele.

Rakvere linn on omalt poolt teinud kõik, et kolledž ikka jätkata saaks. Tõsi küll, vähendatud mahus – senise kolme õppekava asemel kahega ja mõne tänavalõigu remondi arvelt.

Piltlikult öeldes on kolledži saatus teisipäeval šaakalite ees, sest ülikooli senatisse kuuluvad rektor, prorektorid, kantsler, ülikooli akadeemiliste üksuste, ülikooliga assotsieerunud asutuste, kuratooriumi, ametiühingu ning üliõpilaste esindajad. Ehk siis suuresti need, kelle rahakotile kolledži tegevuse jätkumine otsest mõju avaldab.

Iseenesest on kolledž omadega päris hästi hakkama saanud ja etteheiteid selle juhtimisele või majandamisele ülikooli rektoraadil pole.

Pealegi ajal, mil räägitakse üliõpilaste arvu vähenemisest, on siin viimase kolme aastaga tudengite hulk hoopis viiendiku võrra kasvanud. Ja tung kooli on suur – ühele kohale kandideerib üle kolme soovija.

Võib-olla ei adu me nii väga, kui oluline on tegelikult kolledži regionaalpoliitiline tähendus, ning kipume ehk liigagi enesestmõistetavalt seda kooli pelgaks haridusasutuseks pidama.

Ent suur osa õppuritest on pärit Rakverest või Lääne-Virumaalt ja kaugelt üle poole õppejõududest on ka kohalikud inimesed. Ning meie lasteaiad ja sotsiaalasutused on kolledžile praktikabaasiks ja saavad lõpetajate hulgast parimad endale valida. Võimalus kodu lähedal haridust omandada on ilmselt nii mõnegi noore Lääne-Virumaale jätnud.

Rakvere linn ei pea üksi võitlema kolledži eksistentsi pärast. Sama palju, aga võib-olla veelgi rohkem on seda vaja maakonna teistele omavalitsustele.

Maavalitsus on küll mängus kaasa löömas, kuid panustama peaksid ka vallad, kelle huvides on kolledži säilimine samuti.

Neljapäeval marsivad kolledži tudengid taas ühiselt Lauluisa pead pesema. Eks siis ole näha, millises meeleolus seda tehakse, sest selleks ajaks on kooli saatus selgunud. Loodetavasti ei kulge protsessioon leinalippude saatel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles