Mäletan, et punasel ajal unistasid paljud inimesed iseseisvusest. Sellest olen järeldanud, et iseseisvus on iga eestlase hinges. Ometi oli just iseseisvuspartei häälesaak valimistel tühine. Mida sellest järeldada? Kas me ei taha olla täielikult iseseisvad või on iseseisvus liiga abstraktne mõiste, et usaldada iseenese visiooni?
Tellijale
Kiri: Rajame maailma esimese ökoriigi
/nginx/o/2017/11/15/7314395t1h2c3f.jpg)
28. aprill 2015, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lihtsam on ju teenida teiste visioone, kasutada absurdset ja vasturääkivat versiooni tõest, veel enamgi, manduda niivõrd, et ei taipa enam, kuidas meid ära kasutatakse. Justkui oleksime jäärapäised, aga õpihimulised võhikud. Isegi eksperte laename võõrsilt, peaasi, et mitte meie ise. Tundub, et just sellisest letargiast ja ükskõiksusest tahabki iseseisvuspartei meid üles äratada.